koheselt evakueerima. Inimesed kes jäid sinna surid 2 päeva jooksul radioaktiivsuse tõttu. Ülejäänd maailm sai asjast teada kui 28 aprilil, märkab soome, tuumajaam radioaktiivsuse tõusu, pilvede tõttu mis on tulnud tsernobõlist. Soome hakkab asja uurima kuid, ka siis ei tule midagi välja, et kuskil oleks midagi juhtunud, maailm sai sellest teada alles kolm päeva hiljem kui Ameerika-Euroopa sateliit märkab tuumajaama jäänuseid, lähemal vaatlemisel(nagu nt termopildid) on näha ka radioaktiivset pilve. Nüüd 20 aastat hiljem, hakatakse juba vaikselt unustama tsernobõli õudusi ja õpetusi, kuid reaktori 4 mis on betooni all on surmav mürk ja tänapäevalgi on seal ümbruses 100 korda normaalses suurem radioaktiivuses tase. Tõsi oleks, et see raktor vajaks uut kaitset, kuid Ukrainal pole lihtsalt raha, et seda asendada. Ega tegelikult olegi seni lõplikku selgust katastroofi mõjudest. Millist
aegadel, sisekliima tingimused, energiaarvutused. Uuring labori tingimustes – laboris imiteeritakse erinevaid keskkonnatingimusi. Seda tehakse kliimakambriga. Kliimakamber koosneb kahest osast: sise- ja väliskliima kambrist. Teiseks uurimise seadmeks on õhulekete mõõteseade. Samuti püstitakse testhooneid, kus uuritakse erinevaid piirete lahendusi, kütte- ja ventilatsiooni seadmeid jms. Uuringud välitingimustes – Termopildid, proovikehade võtmine hallituse ja liigniiskuse tuvastamiseks, õhulekete mõõtmine. 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid ja piirsuurused Lahenduse heakskiitmine sõltub oluliselt tarindi toimivusele esitatavatest kriteeriumitest: kande- ja kasutuspiirseisundi tagamine; kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; metallide
kriitilisuse hindamisel. Uurimistöös kasutati FLIR Systems E320 – termokaamerat (mõõtevahemik – 20 °C…+500 °C, tundlikkus: 0,10 °C, mõõtmistäpsus: 2 °C, +2% (kordusmõõtmisel: 1 °C, +1%), sensor: 320 × 240 pikslit). Termograafilised mõõtmised tehti peamiselt korteri tavatingimustes (et leida külmasillad ja õhulekke mõju normaaltingimustes). Valitud korterites tehti mõõtmised kaks korda: et leida õhulekete asukohad, tehti termopildid samadest kohtadest uuesti pärast korteri vähemalt pooletunnist alarõhu tingimustes olemist. Läbi õhulekkekohtade hoonesse sisenenud külm välisõhk jahutab piirde sisepinda ja temperatuuride erinevus kahe termopildi vahel viitab õhulekkele. Mõõtmiste ajal oli sise- ja välistemperatuuri taotluslik erinevus >20 K. Lisaks mõõtmisaegsele sise- ja välistemperatuurile on ka äärmiselt oluline, et mõõtmisele eelnevalt oleks selline temperatuuride vahe ühtlaselt püsinud.
annaabi.ee 
