Kastepunktiks nimetatakse sellist temperatuuri mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud auruks. Mõõdetakse psühromeetriga. Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Psühromeetril on kaks termomeetrit (kuiv ja märg). Kuiv termomeeter näitab toa temperatuuri ja märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Märja termomeetri näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem on õhk seda kiiremini toimub aurustumine märjalt termomeetrilt ja seda madalam on tema näit. Küllastunud auruks nimetatakse sellist auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv e dünaamiline. See tähenab, et ühes ajaühikus lahkub vedelikust sama palju molekule kui aurust tagasi pöördub. Küllastunud auru rõhk temp. kasvab kahel põhjusel 1)suureneb auru molekulide kontsentratsioon(tihedus) 2)Molekulid hakkavad kiiremini liikuma. p=nkt AB-küllastunud aur BC-küllastumatta aur Keemiseks nim
sademed. 23) Milleks kasutatakse hügromeetrit (lk 25)? – Niiskuse mõõtmiseks. 24) Kirjelda: 1) juushügromeetri, 2) psühromeetri ehitust ja töötamist (lk 26,27)? – Juushügromeetri töötamine põhineb juuksekarva pikkuse sõltuvusel õhuniiskusest. Õhuniiskuse suurenedes karv pikeneb. Psühromeeter: osadeks on kuiv ja märg termomeeter, mille näitude erinevus sõltub õhuniiskusest: kuivas õhus toimub märjalt termomeetrilt intensiivne aurustumine, mille tõttu temperatuur langeb seda rohkem mida kuivem on õhk. Selle juurde kuulub tabel, mille vertikaalsuunas (vasakus) on kuiva termomeetri näidu, ülemises horisontaalsuunas on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Õhuniiskuse protsent asub nende näitude ristumiskohas. 25) Kirjelda, kus ja kuidas tekib pindpinevus (lk 28)? –Vaatleme vedeliku molekule kahes olukorras
nii et kapillaari sattus veidi ainet. Kapillaari lasti umbes 30 cm pikkuses klaastorus kukkuda 5 kuni 6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kapillaari põhjas oli paari mm kõrguselt ainet ning see kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei ulatuks kõrgemale poolest kapillaari kõrgusest. Jägliti, et vesi ei satuks kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendati, kuni oli märgata aine kristallide sulamist. Märgiti termomeetrilt aine orienteeruv sulamistemperatuur. Korduskatsel o alustati soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 C madalamalt ning soojendati kiirusega 1 oC minutis. Korduskatsel leitud sulamistemperatuur märgiti protokolli ja võrreldi saadud sulamistemperatuuri Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48 oC), tehti järeldused aine puhtuse kohta. Katse tulemused: Katse nr Sulamistemperatuur (oC)
Mähin Mg-tüki niiske filterpaberi sisse. Ühendan katseklaasi, samal ajal nurga all hoides, et Mg ei puutuks kokku happega, korgiga. Sätin büretid ühele nivoole ning loen ühelt büretilt mõõtetulemuse V1=16,8 ml. Lasen metallitükil kukkuda happesse ning jälgin reaktsiooni, kus on näha, et hakkab eralduma gaasi. Reaktsiooni lõppedes sätin büretid uuesti ühele nivoole ning märgin uue näidu samalt büretilt V2=24,2 ml. Loen baromeetril õhurõhu P=101700 Pa ja termomeetrilt temperatuuri T=22o = 295,15 K Arvutan eraldunud H2 mahu V(H2) = V2 - V1 = 24,2 ml – 16,8 ml = 7,4 ml= 0,0074 l Edasi pean arvutama H2 mahu normaaltingimustel, milleks kasutan valemit V0 = kus Püld on laboris mõõdetud õhurõhk, sest gaasi rõhk büretis võrdub õhurõhuga, kui vee nivood on samatasapinnalised ja PH2O = 18,7 mm Hg = 2493,13 Pa. Selle väärtuse leiame tabelist, kus on kirjas veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist. Seega
vastav vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril.) Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nim. termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali , nt vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vattümbris. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud.
ainesse, nii et kapillaari satub veidi ainet. Kapillaari lastakse umbes 30 cm pikkuses torus kukkuda 5-6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kinnitada kapillaar, mille põhjas on paari mm kõrguselt ainet, termomeetri kluge ja asetada koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei ulatu kõrgemale poolest kapillaari kõrgusest. Vesi ei tohi pääseda kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendada, kuni on märgata aine kristallide sulamist. Märkida termomeetrilt aine orjenteeruv sulmaistemperatuur. Korduskatsel alustada soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 .c madalamalt ning soojendada kiirusega 1 .c minutis. Kordukatsel leitud sulamistemperatuur märkida protokolli ja võrreldes saadud sulamisteperatuuri Na2S2O3 * % H2O tegeliku sulamistemperatuuriga ( t=48 .c), teeme järelduse aine puhtuse järgi. Andmed: T1=50 .C T2=46 .C Tegelik sulamis t=48 .C
vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Kuid vedelikust lahkuvate molekulide arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %. 13
eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Kuid vedelikust lahkuvate molekulide arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. 67 Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %. 9.6
annaabi.ee 
