• Polüpropeen on ökoloogiliselt puhtam materjal, kuna ei sisalda plastikaate. • keskmine molekulaarmass (75-300)*103; • kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; • MMP 3-20 Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Sõltuvalt molekulaarmassist: • Tõmbetugevus (Tensile Strength) 30-35 Mpa; • Voolamispiir 27-30 Mpa;
PETist valmistatakse lisaks muudele toidupakenditele ka küpsetusvorme, - kotte ja kilesid. c) PP Polüpropüleen. Iseloomustab kõrge mehaaniline- ja tõmbetugevus, kuid väike löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100C juures, termooksüdeeruv
suurem kui näiteks terase puhul? KM sõltuvad oluliselt valmistamise tehnoloogiast, jõu suunast ja teimiku kujust. Ebapiisav nihketugevus põhjutsab materjali kihistumist, seepärast tuleb katseid rohkem teha. 50. Millist armatuuri kasutatakse süsinikmaatrikskomposiitides? Millised on selliste süsinikkomposiitide omadused? Polümeersetest või süsinikkiududest armatuuri. Tagab SSKM termokindluse ja võimaldab realiseerida süsiniku omadused komposiitides kõrgetel temperatuuridel.
Selliste komposiitmaterjalide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi- termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu
erihõõrdeomadustega (nt piduriklotsid), löögikindlad (nt sporditarbed, kaitseriided), soojuslike eriomadustega (nt tulekindlad) Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on
See teeb ta eriti perspektiivseks nii lõikekeraamikana kui ka kulumiskindla konstruktsioonimaterjalina. d)AlN-keraamika AlN saadakse Al pulbri nitreerimisel temperatuuril 800...1200°C. AlN on heksagonaalse kristallvõrega. AlN on väga happekindel, mistõttu teda kasutatakse agresiivsetes keskkondades. AlN soojusjuhtivus on mitu korda suurem kui Al2O3. AlN on väike joonpaisumistegur (4,510-6), mis annab talle suure termokindluse. e)SiC-keraamika SiC saadakse elementide otsese sünteesiga SiO2 taandamisel C-ga temperatuuril 2100...2150°C või Si aurude reageerimisel C-ga temperatuuril 1500...1700°C. Tehnokeraamikas kasutatakse kahte SiC modifikatsiooni: -SiC ja -SiC. -SiC on kuupvõrega ja -SiC on heksagonaalvõrega. Kuna -Sic on vähem tundlik parameetritele ja odavam, siis on praktikas enamkasutatav kui -SiC. SiC-l on suur kõvadus, väike joonpaisumistegur ja suur soojusjuhtivus ning kuumuspüsivus.