Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabaneb siseenergia. Keemilisi vooluallikaid nimetatakse galvaanielementideks. Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis. Mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Mida nimetatakse vooluallika pooluseks? Vooluallika kohad, kuhu eralatakse positiivse ja negatiivse laenguga osakesed Mis ülesanne on vooluallikal? Tekitada vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitada seda pika aja vältel.
allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. See oli kõik aku laadimise kohta.
Skaalale on kirjutatud A. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust mingis tarbijas. Ilma tarbijata vooluvõrku ühendada ei tohi. Ampermeetriga ühendatakse järjestikustarbijaga. 26. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 27. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 28. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 29. Mis muutub elektriks akudes, patareides, termoelemendis, generaatoris, fotoelemendis? Akudes- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia Generaatoris- mehaaniline energia Fotoelemendis- valgusenergia 30. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, tarbija või lüliti. Elektrivool saab liikuda suletud vooluringis. Avatud vooluringis voolu ei ole. 31. Mis on skeem?
perioodiliselt muutuvad. 14. Mis ülesanne on vooluringis vooluallikal? Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. 15. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 16. Milline energia muundub elektrienergiaks – keemilises vooluallikas: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, -termoelemendis: soojusallika siseenergia, -generaatoris: mehaaniline energia, -päikesepatareis: valgusenergia. 17. Millistest osadest peab koosnema vooluring? Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed. 18. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Suletud vooluringis. 19. Mis toimub elektritarvitis? Elektritarviti muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. 20. Milleks kasutatakse vooluringis juhtmeid? Vooluringi osade ühendamiseks. 21
alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb
Alalisvool vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja. Vooluallika sees muundub teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks keemilistes vooluallikates (aku, patarei). Soojusallika siseenergia muundub elektrienergiaks termoelemendis (kaks eri metalli või sulam). Mehaaniline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris (majapidamine, tootmine, transport). Valgusenergia muundub elektrienergiaks fotoelemendis (päikesepatarei). Aku mahutavust mõõdetakse ampertundides (1A x h). Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega.
galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat tagastav keemiline vooliallikas . - - generaatorid muudavad elektromagnetilise induktsiooni nähtusel elektrieenergiaks mingit liiki mehhaanilise energia elektrijaamade hiidgeneraatorid tavaliselt veeauru mehaanilise energia : ka jalgratta dünamo on generaator . - Termoelemendid muudavad elektrienergiaks soojusallika siseenergia : termoelemendis on omavahel ühendatud kaks erineva elektrijuhtivusega metalli - nende ühenduskoha kuumutamisel ( või jahutamisel ) - Tekib vabade otstega ühendatud juhis elektrivool . - Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole võimalik elektrienergiat toota (näiteks kosmoselaevadel ).
annaabi.ee 
