Käesoleva kirjatöö eesmärgiks on esitada kokkuvõte autori põhiideedest ning analüüsida, kuidas neid rakendada etenduse, täpsemalt lavastuse „Life Is Very Hard“ analüüsis. Linda Kaljundi tegeleb oma artiklis mõiste „performatiivsus“ ja selle tuletistega ning on seadnud omale eesmärgiks kaardistada vastava mõistestiku tähendus- ja kasutusvälja laienemine, nn performatiivne pööre ning ühtlasi tegeleda sellest tingitud metodoloogiliste ja terminoloogiliste probleemidega. Esimeses peatükis annab autor ülevaate performatiivse pöörde eelkäijatest, neist esimesena kirjutab ta 1940.-1950. aastatel sotsioloogias ja antropoloogias käibele tulnud nn dramaturgilisest mudelist, mille võttis esimesena 1945. aastal kasutusele ameerika kirjandusteoreetik ja filosoof Kenneth Burke, kes asus viljelema lähenemist, mida ta nimetas „dramatismiks“. Burke rõhutas sotsiaalse suhtluse sümboolset iseloomu ja analüüsis inimeste
osatähtsust (Liin jt. 11). Suurimaks ohuallikaks eesti keelele võib pidada keelenormide hägustumist, mida põhjustavad kõnelejaskonna vähenemine, tugev võõrkeelte ning internetikeele mõju (Liin jt. 11). See aga puudutab väga olulisel määral eesti asjaajamiskeelt, mis põhineb eesti kirjakeele normidel. Nii on näiteks ametlikus tekstis kasutatud pikad ja paljude täienditega nimisõnafraasid ning mine- vormidega nominaalstiil, võõrsõnade ning terminoloogiliste väljendite kasutus tugev võõrkeelte mõju. Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust. (Kasik 2007: 58) Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte peamist keeleregistrit, mis on puhas e-keele ehk netikeele mõju, sest internetis suheldes on võimalik väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetada palju informatsiooni.
Ancient Society, 1877 kultuuriline evolutsioon jaguneb kolmeks: 1) Metslus ehk kütid-korilased 2) Barbarism ehk põllumajandusega tegelevad inimesed 3) Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus 1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu) Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused 1871 rajati Suurbritannias Royal Antropological Instutute, mis avaldas juhiseid antropoloogide informantidele Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R.
annaabi.ee 
