(tugevuse) väärtus, mis arvutatakse materjali omaduste normväärtuste alu- sel. Viimased võib leida eeskirjadest Eurocode ENV 1992-1-1, ENV 1993-1- 1 või ENV 1995-1-1. • Materjali omaduse normväärtus /characteristic value of a material prop- − materjali omaduse väärtus, mida etteantud tõenäosusega ei saavuta- erty/− ta hüpoteetilises piiramatus katsete seerias. See väärtus vastab üldiselt ma- terjali vaadeldava omaduse eeldatud statistilise jaotuse etteantud tõenäo- susele. Mõnel juhul kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. • Arvutuslik kandevõime, arvutuslik tugevus /design resistance/ Rd − konstruktsiooniline kandevõime (tugevus), mis seob kõik konstruktsioonili- sed omadused vastavate materjalide omaduste arvutuslike väärtustega. Leitakse materjalide omaduste arvutuslike väärtuste Xnd alusel Rd = f {X1d, X1d, …}
Harvemini esinevad nina-, silma-, suguelundite ja haavadifteeria. Uuritav materjal • Materjal võetakse enne või vähemalt 2 tundi pärast sööki. Näidustustest olenemata võetakse kõikidel juhtudel lima ja kattu kurgust ning ninast. • Harvaesineva lokalisatsiooniga nagu silma-, kõrva, haava- ja tupedifteeria korral võetakse materjali peale haiguskolde alati ka ninast ja kurgust. Mikroskoopilise uurimise vajadusel tuleb nimetatud kohtadest ma- terjali võtta paralleelselt kahe tampooniga. Võetud materjal saadetakse laboratooriumi transportsöötmes (Amies) 2–3 tunni jooksul. Samastamine HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE. Enamik korünebakteritest on suutelised kasvama veriagaril või šokolaadagaril. Difteeriakahtluse korral on siiski parem kasutada spetsiaalseid difteeria söötmeid, mis suruvad maha ka kõrvalmikrofloora: Hoyle’s telluriitagar, 5% SBA (sheep blood agar), Tinsdale sööde jt.
Olu- line on, et treeneri selgitused oleksid kujundlikud. OMANDAMISE KINDLUS Omandamise kindlus tähendab seda, et õppematerjali õpitakse põhjalikult ja õpilane on alati võimeline seda taastama mälus ning kasutama seda nii õppe- kui ka praktilistel eesmärkidel. Meeldejätmise efektiivsus määratakse esmajoones ma- 80 SPORDI ÜLDAINED I TASE terjali aktuaalsusega. Kui on teadvustatud suunitlus meeldejätmisele, tõuseb selle NB! efektiivsus oluliselt. Meeldejätmisele on iseloomulikud kolm põhilist võtet: 1) kordamine nii motoorne kui ka ideomotoorne; 2) kodeerimine s.o info viimine meeldejätmiseks mugavasse vormi (piltlikud kujundid, sõnad jne); 3) meeldejäetav objekt püütakse seostada mingi teise hästituntud objektiga. Meeldejätmise kvaliteet sõltub paljuski informatsiooni saabumise kiirusest. Kui
annaabi.ee 
