Et ülikooli kimbutas ruuminappus, pidasin loenguid tihtipeale toimetuses, väikesele rühmale koguni tööstus- ja põllumajandusosakonna toas. Nõnda ka sel korral, kui jutuks olid majandusküsimused ajakirjanduses. Üks nääpsuke prillitet noorik oli varmas küsimusi esitama ja kaasa arutlema. Ta tuli välja huvitava mõttekäiguga, mida oli just mingist venekeelsest artiklist lugenud. Mina ei olnud lugenud. Marju oli ametis Eesti Raadio noortesaadete toimetuses ning sulge teritanud kirjanduskriitikuna. 5 Sestap avaldas tema lugemus ja orienteerumine valdkonnas, mida õrnem sugu üldiselt puru-igavaks pidas, loomulikult muljet ning jäi meelde. Hiljem olen sobival hetkel ikka meenutanud, kuidas muna õpetas kana.Faktid Marju Lauristini kohta Haridus: Tartu Ülikool, eesti filoloogia, ajakirjanduse eriharu cum laude 1966 Teaduskraad: Filoloogiakandidaat Teaduskraadi välja andnud asutus: aasta Moskva Ülikool 1976 Tunnustused: Johann Skytte medal 1995
wõitmata takistusi ette. Selle pärast jätku ka targad mehed, kes meie naisterahwast oma hariduste hakatuste teedelt juba wõera hirmutus sõnadega tagasi tõrjuda tahavad, sõna emancipirt üsna pruukimata tall ei ole Eestimaal juure wõimugi! Paraku on vist Lilli Suburgil rohkemgi õigus, kui me seda tahaksime. Ka 1930ndail, pea 50 aastat hiljem, kuulub nt Pallase Kunstiühingusse üksainumas naiskunstnik Karin Luts. Ja kas Marie Underigi iroonilist pilku pole teritanud needsamad meie terwe maa ja rahhwa olekud, mis sünnitavad /.../ teele ära wõitmata takistusi ette? Ja kas meil tänaseks on midagi põhimõtteliselt muutunud? Mõistele emantsipeerunud on küll kaugelt rohkem kui wähim tähendus tekkinud, kuid milline see õigupoolest täpselt on? Eriti kui isegi XXI sajandil kohtab ka haritud kirjasõnas kultuurilehe Sirp veergudel ! jätkuvalt n-ö meessovinistlikke mõtteavaldusi pea täiesti Suburgi osutatud kujul!?
selleks mitmesuguseid ettevalmistusi tegema. Kui tööline peaks päevas mitmes töökojas töötama, siis ta ei saa kuidagi sellist raha teenida, kui ta töötaks ühes töökojas. Teiseks, tööjaotuse juures kasvab töölise oskus. Mõistagi, et see, kes sagedasti oma tööd muudab, ei suuda asju nii kiiresti ja korralikult tehtavaid asju toota, kui see, kes seda tööd pidevalt teeb. Kui tubli ka lukksepp ka ei oleks, ei suudaks ta võistelda selle töölisega, kes on aastaid teritanud nõelu. Sarnane lugu on ka sepaga, kes vaevaga suudab päevas, näiteks, 200-300 naela teha, kuna naelte tegemisele spetsialiseerinud sepad teevad neid, näiteks, naelu 2300 tk. päevas Kolmandaks, tööjaotus võimaldab masinate igakülgset täiustamist. Kui tööline töötab kogu aeg ühe masina juures, siis kasvab ta vilumus nõnda, et ta võib ka masinat ümber häälestades jõuda suuremale tootlikkusele, mis ka talle suuremat tulu toob. Mida keerukam töö, seda keerukamad ja peenemad
annaabi.ee 
