(silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad pinnad otspinnad, mille töötlemisjärgne pinnakaredus peab olema 6,3 m (poolpuhas töötlemine), sellest tulenevalt töödeltakse neid otsateraga, mis võimaldab pinnakaredust 3,2- 12,5 m. (sõltuvalt lõikekiirusest ning ettenihkekiirusest) Kuna detail on hallmalmist on piiratud ka teriku materjali valik.kaasaegsed treiterad on reeglina valmistatud pinnetega kõvasulamplaatidest terikutena, mis kinnituvad mehaaniliselt terakeha lõikeotsakülge. Vale treitera valimisel võib see puruneda või liiga kiiresti kuluda. Teriku valikul kasutan Tabel 2 .( Lõiketöötlemisel kasutatavate karbiidkeerimiste grupid ISO531 järgi). Vastavalt tabelile on otstarbekas kasutata teriku materjali M20 ISO jaotuse järgi, mis on mõeldud terase, terasvalu, kuumuskindlate teraste, hall- ja legeermalmi põhiliste treimisoperatsioonide sooritamiseks. Kuna nõutud pinnakaredus
Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesid: Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Vastaselt otstarbele on kasutusel mitmesugused kuju ja konstruktsiooniga freese. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt: otsfraas, laupfrees, ketasfrees, sõlmfrees, kujufrees, mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel: 1) Freesimise kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min.
näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, jne. liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine freespink, puurpink, teipink, Höövelpingid töödeldavale toorikule. Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille CNC- freespink/töötlemiskeskus on mõeldud peamiselt lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. nurklike toodete valmistamiseks. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): silinderfrees CNC- tööpingid jaotatakse horisontaal või vertikaal (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees tööpinkideks. Olenevalt sellest, kuidas (d), kujufrees (e, f), mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale
otsekaarega plasmakeevitamist, Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, Esimesel juhul kasutatakse kaudkaart, kus ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. elektrikaar põleb sulamatu elektroodi ja Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille plasmagaasi kokku suruva düüsi vahel. lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Teisel juhul kasutatakse otsekaart, kus elektrikaar Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju põleb vahetult sulamatu elektroodi ja keevitatava järgi liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): toote vahel. silinderfrees a), otsfrees e. laupfrees (b), Plasma tekkemisel gaasid Argon, Helium, ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f), mille
1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast; a - lõigatava kihi paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest? Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21.Mis põhjustab mikroteriklõikamisel väikest töödeldud pinna karedust? Väikest töödeldud pinna karedust võimaldab lõikamisest osavõtvate abrasiivterade suur hulk. 22.Seleta joonist Joonisel on kujutatud mikroteriklõikamist, mis toimub abrasiivtöötlusel .Sõltuvalt abrasiivtera väljaulatusest
habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast 45. Treitera põhielemendid lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi vanaadiumisisaldusega liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): silinderfrees tööriistateras. Kiirlõiketerasest (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees
semaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükelda- takse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kuju- pindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): silinderfrees (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrm- frees (d), kujufrees (e, f), mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Sele 2.39. Horisontaalfreespink Puurimine on nii materjali läbivate kui ka
annaabi.ee 
