isegi minujaoks üllatavalt huvitava meloodiaga.Loo algus oli väga võimas ning suhteliselt ühes rütmis.Kui lugu oli jõudnud 1 minuti peale läks muusika lendlevamaks ning vahepeal läks muusika lausa hirmuäratavalt võimsaks.2minuti peal läks muusika vaiksemaks ja rahulikumaks,oli lausa hea seda kuulata kuid ka vahepeal oli hetki,kus muusika oli jälle jõulisem ja võimsam.3 minutil oli väga meloodiline ja ilus viiuli pala paar sekundit,see oli siis tereve selle loo lemmikkohtadest mul,viiulid mängisid ja sellele viiuli mängule nagu lisandusid kõik teised pillid mis selles loos olid ja siis oli jällegi muusika võimas.4 minutil tekkis mul vahepeal selline tunne nagu lugu hakkaks lõppema.1min ja 30 sek ennem loo lõppu hakkas muusika aina vaiksemaks jääma vahepeal tulid hetkeks jõulisemad kohad kuid lõpp tundus mulle küll sellisena nagu iga pill mis selles loos mängis hakkas ükshaaval loost
ostetud õunaga parki. Pargis kohtab ta Hinzenid, kellega hakkab ta ka tihedalt suhtlema. Kuid kodune olukord muutub järjest hullemaks. Mamma on oma eluviisi muutmise tõsiselt kätte võtnud. Probleemid lähevad, aga nii suureks, et mamma, Tirts ning greeteke kolivad ära Marie-Luise poole. Papa ja Hansukes juurde tuleb, aga elama Zwetti-vanaema, kes muretseb veel oma ajanduse pärast. Niimoodi elatakse tereve kuu lahus. Kuid siis juhtub midagi ... Airike Jõesaar.
tänava valgustini. Selja taga kuuleb Ulrich, et tüdruk hakkas vennaga tagaajamist mängima, kilked jõuavad ligemale. Rohelisest väravast astub poisis kõrvale Heiko. "Kas sa unustasid, et täna näidatakse kaugjuhtimisega mudellennukeid?" küsib Heiko ja tirib Ulrich endaga kaasa. Poiss vaatab viimast korda tagasi, ta ei näe Marenit, aga loodab, et tagasi tulles saab ta veel kord teda näha ning siis jutustab ta lennukitest. Poiss jookseb tereve tagasi tee. Alles Ewertsite aia ääres jääb seisma, autot enam pole. Ta unistab, et kõik oleks läinud teisiti. Ulrich oli liiga arg, et oma tundeid tüdrukule näidata, aga tihti võib see saatuslikuks saada. Ka tüdruk, ei tahtnud teise poisi ees Ulrichiga sõpradeks saada. Selline saatusevingerpuss võib tihti meelde tulla ning siis käitutakse teisiti ja ehk julgetakse ka midagi teisiti teha. Päevik Marion oli läinud oma õe noormehele jaama vastu
Samal ajal külastab Levin oma venda. Ta näeb oma sugulase armetut olukorda ja kutsub enda juurde elama, kuid saab eitava vastuse. Järgmisel õhtul jõuab mees koju, kus sukeldub jälle endisesse töökasse ellu. Ballile järgnenud hommikul otsustab ka Anna Karenina koju tagsi sõita. Ta kardab Vronskiga uuesti kohtuda, kuid näeb teda peagi raudteejaamas. Seal ütleb mees, et sõidab sinna kuhu nainegi, sest ei saa ilma temata olla. Anna üritab küll ükskõikseks jääda, aga ei saa tereve öö magada. Peterburgi saabudes kohtub ta oma mehe Aleksei Alexandrovitsiga, kes on abikaasa tagasituleku üle väga rõõmus. Kodus sukeldub Anna igapäevastesse tegevustesse. Vronski aga asub tegutsema, et liikuda seltskonnas, kus kohtaks oma armastatut. II jagu Pärast saatuslikku balli jääb Kitty haigeks. Kevade lähenedes muutub ta üha nõrgemaks ning arsti soovitusel minnakse välismaale
Isegi totalitaarse süsteemi ajal leidsid Eesti kultuuri edendajad võimalusi ja tahet, et edasi 6 arendada külmasõja alguses pooleli jäänut. Osutati passiivset vastupanu süsteemile mitmel erineval moel, mis mitte alati ei lõppenud muudmoodi, kui represseerimisega nõukogude võimu poolt. Osutati passiivset vastupanu mitmel erineval moel. Kuid sellest kõigest, mis puudutab otseselt ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile läbi tereve ajaloo, ärkamisajast kuni tänapäevani, tuleb lähemalt juttu uurimistöös eneses. Eelnevalt toodud materjalis püüdis autor edasi anda taustinfot, mis tegi nii ärkamisaja, kui ka sellest välja kasvanud rahvuskultuuri tekke üldse võimalikuks ja kes olid need suurmehed, ning kes sellele kaasa aitasid kõigi raskuste kiuste. 7 2. Rahvuskultuuri määratlus
keskpaiku rüüstama. Selle tulemusena nõrges kaubandus lõunaaladega , samuti põgenes märkimisväärne osa rahvastikust nende eest põhjapoole vähem viljakatele aladele. Kaubanduse vähenemise üheks põhjuseks oli ka ristisõdade käigus loodud uus kaubadee aasiasse ja itaalia linnad.Samuti Bütsanti vallutamine 1204 ristisõdijate poolt,ning jogu kaubanduse oreinteerumine saksamaa kaubalinnadele. Killustumise tulemusena tekkis tereve rida iseseisvaid vürstiriike mis said nime reeglina pealinna järgi. Igas vürstiriigis valitses oma vürst ja kogu seda lagunemist võib kirjeldada et toimus nn Vana-Vene riigi muutumine erinevate vürstiriikide liiduks. Vürstid pidasid ennast premeheks omal maal ja Kiievi tähtus vähnes. Ühendava osana jäid keel, ühine vaenlane ja usk. Samas on killustumises ka positiivseid asju nt võim sai vürstiriikides päritavamaks st et majandamine muutuds efektiivsemaks(huvi ju nüüd
annaabi.ee 
