Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad
Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toiduks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti, ravimteena aga ürti. Usutakse ,et meliss pikendab noorust. 2.4 PIPARMÜNT Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad
õlitaimede seas. Ta on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Ta kasvab 30-60 cm pikkuseks. On vähenõudlik taim. Enamasti on varred ja lehed tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. Teravalt aromaatse lõhnaga taim. Taime tähtsaimaks toimeaineks on mentooli sisaldav eeterlik õli. VARS - Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. LEHT - Lehed on tal vastakad, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. ÕIS väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte tippudes. Õitseb juunist augustini. SEEMNED - Seemneid piparmünt ei moodusta. Ajalugu Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Seda tugeva lõhna pärast armastatud ristandit tuntakse juba 17. sajandi lõpust. Kasvatamine Kõige paremini edenevad mündid kerges varjus niiskel huumusrikkal umbrohupuhtal mullal
mähiseid hemorröa, haavandite, ekseemi ja lauäärte põletiku puhul. Piparmünt Mentha piperita 30 Inglismaalt pärinevat piparmünti kasvatatakse kultuurtaimena aedades, metsikult ta Eestis ei kasva. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim, mis kasvab 30-60 cm kõrguseks. Vars on peaaegu paljas, enamasti neljakandiline ja harunenud. Vastakud teravad lehed on munajassüstjad, teravsaagjate servadega, pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud lühikeste liduskarvadega. Väiksed ebakorrapärased roosad õied moodustavad ülemiste lehtede kaenaldes männase. Piparmünt õitseb juulist septembrini. Kuna piparmünt on hübriidtaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt, so. juurikatükikeste või pistikute abil. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide, liha-, käia- ja aedviljatoitude maitsestamiseks.
annaabi.ee 
