panek. Teisitimõtlejate vastu võitles Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Dissidentlikus liikumises polnud palju inimesi, kuid neid toetas palju. Käsumajanduse allakäik Sõja ajal oli kogu NSVL majanduselu allutatud rinde vajaduste rahuldamiseks.1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. Sõjaeelne majandustase saavutati 1950. aastate algul, kuid majanduse olukord oli tervikuna pingeline, mida teravndas 1946.-1947. aasta põud ja sellega kaasnenud näljahäda. Stalini surma järel hakkas Malenkov senist majanduspoliitikat muutma. Ta püüdis arendada kergetööstust. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad. Eriti puudutas see põllumajandust
1917 said Itaalia väed austerlastelt hävitavalt lüüa., aga liitlaste võit tagasi riigi territooriumi suurenemise. Saint-Germaini rahu 10.09.1919 ja Rapallo lepingu 12.11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste. Pürast esimest maailmasõda: 1918-1919 osalesid nad ka Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis ning saatsid anastuslikel eesmärkidel vägesid Albaaniasse ja Türgisse. Valitsuse välispoliitiliste taotluste läbikukkumine teravndas sisepoliitiliat olukorda. 1919-1920 sagenesid tööliste ja talupoegade väljaastumised, töölised moodustasid vabrikute ja tehasenõukogusid. 1919 asutati fasistlik partei. Võimu haaramiseks korraldasid fasistid 28.10.1922 nn. marsi Rooma. Kuningas Vittorio Emanuele III nimetas fasistide juhi B. Mussolini 31.10.1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga 1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati
haritum osa hakkas käsitlema pärisorjust kui ühiskondlikku pahet, mille päevad on loetud. Hukka mõisteti ta eelkõige moraalses plaanis, moraalselt on vale inimeste pärisorjuslik ekspluateerimine. Majanduslikud aspektid olid tagaplaanil selle argumentatsiooni juures. Muudatuste puhul kardeti talurahva vastuhakku, seda sooviti vältida, sellest ka arusaam, et pärisorjus tuleb kaotada, aga rahumeelselt pikema aja jooksul. Suur osa mõisnikest võlgadest, mõisate pankrotistumised, seda teravndas veel majandusliku olukorra halvenemine, mõisnike seas tekkis soov krediidiasutuse järele. Keskvõim kasutas olukorda ära, rüütelkondadele tehti pakkumine, pakuti riiklike krediidiasutuste rajamist, aga rüütelkonnad pidid asuma muutustele, peavad hakkama läbi viima reforme talurahva olukorras. Esimesed krediitkassad rajati 1802.aastal, pakkusid riigilaenu madala %-ga. Talurahva käärimine, talurahva rahutused mitmesugustes vormides. Pagemised, väljaastumised
annaabi.ee 
