enne, kui nad lugema õpivad. Millest sünnivad kõik need kuritarvitused, kui mitte saatuslikust ebavõrdsusest, mille seab inimeste vahele vaimuannete ülendamine ja vooruste alandamine? See ongi kõigi meie õpingute silmapaistvaim tulemus, ja ühtlasi kõige ohtlikum kõigist õppimise tagajärgedest. Enam ei küsita inimeselt, kas ta on aus, vaid kas ta on andekas, ega raamatult, kas see on kasulik, vaid kas see on hästi kirjutatud. Autasud jagatakse teravmeelsusele, ja voorus jääb autasust ilma. On olemas tuhandeid auhindu kaunite arutluste eest, aga mitte ühtegi kaunite tegude eest. Kuid öeldagu mulle, kas au ja kuulsus, mis saavad osaks parimale siin akadeemias autasustatavatest arutlustest, on võrreldav auhinna asutamise teene endaga. Tark inimene ei aja varandust taga, kuid ta pole ükskõikne kuulsuse suhtes; ja kui ta näeb, et seda jagatakse nii valesti, kuhtub tema voorus, mida pisimgi võistlus oleks
kasutab mälu. Kõige tavalisem igapäevane mälu, millele me päeva jooksul tuhandeid kordi tugineme ja mille unikaalsusest pole meil tegelikult üldse aimu. Inimese võime ajas tagasi rännata, meenutada ja taas läbielada mõnda varasemat kogemust on ainult inimesele omane unikaalne võime, mis on üks suurimatest looduse imedest. Kogu Endel Tulvingu akadeemiline elu on pühendatud selle imelise võime uurimisele, mis tänu tema teravmeelsusele ja läbinägelikkusele hakkab veel ikka arglikult, kuid üha sagedamini paljastama oma saladusi. Siin pole piisavalt ruumi tutvustamaks kõike, mida Endel Tulving on oma senise teadlase- karjääri jooksul uurinud ja avastanud. Järgnev pakub vaid kõige üldisemaid pidepunkte ja minimaalselt vajalikku tausta, et paremini mõista siin raamatus avaldatud uurimuste sisu. Märksõnad, mis tähistavad ehk kõige ilmekamalt Endel Tulvingu mõtte liikumise trajektoori,
mõista tema õpetuse sisemist olemust. Partei ametlik kirjandus võis mind selles suhtes muidugi vähe aidata. Kuna ametlik kirjandus puudutab majanduslikke teemasid, opereerib ta valede kinnitustega ja niisama valede tõenditega: kuna ju asi on poliitilistes eesmärkides, on ta läbinisti vale. Sinna juurde veel kuuluv, kogu selle kirjanduse riukalik stiil tõukas mind äärmiselt eemale. Nende raamatud on täis fraase ja arusaamatut loba, mis pretendeerivad teravmeelsusele, kuid on tegelikult äärmiselt rumalad. Vaid meie suurte linnade sündiv boheemlus võib tunda rahulolu sellisest vaimutoidust ja leida selles meeldivat tegevust, et välja otsida pärliteri sellise hiinaliku kirjanduse sõnnikuhunnikuist. On ju teada, et on olemas osa inimesi, kes arva-vad sellise raamatu enimtargema olevat, millest nad kõige vähem aru saavad. Vastandades sotsiaaldemokraatliku õpetuse teoreetilise valelikkuse ja rumaluse elava tegelikkuse faktidega sain ma