Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu arust on novell üles ehitatud sellele, kuidas üks mees suudab olla tark ja samas ka loll. Tegevus pingestus siis, kui mees korrutas samu sõnu ja jooksis endiga metsa kuid naine aitas ta sealt välja, tehes nalja. Kuues päev"Teine novell" 1) paavst Bonifatius- oli inimene, keda paljud teised austasid. Ma arvan, et ta oli välimuselt halli peaga vanamees. Geri Spina-
Erinevatele inimestele on ju erinevad asjad kas eemaletõukavad või nauditavad. Sama käib ka kuulamise kohta, sest näib, et see, mis kuulates talutakse, seda ka tehakse. Seega ei hakka inimene kõike tegema, sest teravmeelitsemine on nagu sõimamine ja seadusandjad keelavad teatud sõimu ära. Samuti pidanuks tegema ka pilkamisega. Haritud ja kasvatatud inimene on oma seadumuselt selline, nagu oleks seadus ta enda jaoks. Selline on siis vahepealne, nimetatagu teda kas viisakaks või teravmeelseks. Veiderdaja naerutab aga iga hinna eest: naljategemisel ei säästa ta ennast ega teisi, rääkides asju, mida haritud inimene ei ütleks ja kohati ka ei kuulaks. Mühaklik inimene ei sobi sellise suhtlemise jaoks: ise ta nalja ei viska ja on kõigega tõrges. Puhkust ja lõbutsemist peab aga elus paratamatult olema. Kõne all on siis olnud kolm vahepealset, mis kõik seostuvad kokkupuutega teatud sõnade või tegude pinnal. Erinevus seisneb neil selles, et üks on seotud tõega, teised
Sinu kõrval. Sinu käte vahel." ,,Sa olid tundmatul maal. Sa olid mu kõrval, kuid olid must kaugemal kui Siirius. Kui sa päeval ära oled, siis ei tähenda see midagi; päeva kohta tean ma kõik. Aga kes teab midagi öö kohta?" ,,Ma olin su juures." ,,Sa ei olnud mu juures. Sa ainult lamasid mu kõrval. Kust võibki inimene teada, missugusena ta tagasi tuleb, sealt kontrollivabalt maalt? Tuleb sootuks teisena ega tea seda ise."" Lk 218,,,,Armastus teeb naise teravmeelseks, mehe aga võtab juhmiks."" Lk 227"Linnuke, mõtles Ravic. Istub veel minu okstel, aga tiivad juba valmis lendu tõusma." /---/ ,,...kõige kergemini kaotad, mida sa käte vahel hoiad ei iial seda, mille ise maha jätsid." Lk 228,,Milleks oli ta ülepea Antibes'i sõitnud? Neetud nõrkus, muud midagi. See sööb pikkamisi ning tasahilju end sisse, ja sa märkad seda alles siis, kui tahad temast vabaneda ja jaksust tuleb puudu. Morozovil oli õigus
sai muu hulgas mainitud, kuidas mingi suvaline tuvi püüdis teiselpool klaasakent üht ônnetut papakoid vägistada. See meenutab mulle, kuidas K., olles mures oma protsessi pärast, tuhnis kohtusaali otsides läbi kümneid kortereid, ennast samal ajal tisler Lanzina esitledes. Sellised ootamatud ja môinikord ka humoorikad nüansid annavad tihti lugemisel vajaminevat särtsu ja jôudu juurde. "Triumfikaar" Armastus teeb naise teravmeelseks, mehe, aga võtab juhmiks. Tegevuskohaks on Pariis. Teose peategelaseks on saksa pagulane Ravic, kelle õige nimi on Ludwig Fresenburg. Ta on arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic ja Joan kohtuvad juhuslikult ühel õhtul Seine`i jõe sillal ja nende kohtumisest areneb ebatavaline armastuslugu. Kohtumise õhtul on Joan endast väljas, kuna tema mees on hotellitoas ära surnud. Ravic ei jäta naist tänavale hooletusse vaid viib ta oma hotelli ning
annaabi.ee 
