punakaspruun 13. Suureleheline pärn karvane oks, koor on pruunikam, noored võrsed võivad punakad olla 14. Harilik haab läikiv koor, liibuvad suuremad pungad, pung on sale ja sihvakas, punga ots on terav. 15. Harilik toomingas koor pruun, teravatipulised koonilised pungad. Pungad liibuvad ja väikesed. Eriline lõhn! 16. Harilik jalakas tumedad teravkoonilised ümarad mustjaspruunid pungad, suur pungaalune kolmnurk. Oks võnklik! 17. Künnapuu - kollase pruunikirjud...? (Pilti polnud, vist ei pea) 18. Harilik tamm tipus on kolm või enam punga, pungad tõrukujulised, ümarad, külgpungad väiksemad. 19. Punane tamm tipus 3 või enam punga, pung on teravatipuline, arvukad külgpungad teravkoonilised 20. Harilik pöök teravkoonilised ja väga pikad pungad, pung on terav. Oks on tumepruun. 21
parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed
) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt 47 pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. 63. Harilik haab ja hõbehaab Harilik haab (Populus tremula L.) [trémula]
lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Kõrgus 25...35 m. · Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. · Puit väga väärtuslik: kõva sitke, väga raskesti lõhestatav. Maltspuit lai, helekollakas, ebaselgelt eristatav helehallikaspruunist lülipuidust. Varemat valmistati erinevaid vankriosi ja lookasid. Tänapäeval peamiselt mööbli valmistamiseks. 69. Harilik haab (Populus tremula) ja hõbepappel (Populus alba) Populus tremula - Harilik haab on kõige ulatuslikuma areaaliga puu maailmas, tema levila
Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Eesti kõrgem puu kasvab Pärnumaal, Tali vallas, h = 32 m ja suurima diameetriga puu Jõgevamaal, Pala vallas, Lümati külas d = 194 cm (Relve, 2000). Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. 63. Harilik haab ja hõbehaab
annaabi.ee 
