Ka Kanadas enamasti lisatakse rukist, aga vähemal määral, kuigi näiteks Albertas toodetakse 100% rukkist valmistatud väga omapärase maitsega viskit. Mais on peamine teravili Bourboni viski tootmisel. Seaduse järgi peab seda olema vähemalt 51 % teraviljamassist. Mais kuivatatakse, et vältida hallituse teket. Maisi kasutati ka Iirimaal ja Sotimaal alates 1850¬ndatest aastatest, et toota suurt hulka siis populaarseks saanud seguviskisid. Peamiselt maisist toodetud nn teraviljaviskit lisati linnaseviskidele suuremal või vähemal määral kõikide seguviskide puhul, sest see oli odavam ja võimaldas toota viskit palju suuremates kogustes. Mõned aastad tagasi saadi teraviljaviskit peamiselt nisust - põhjuseks nisu odavus tänu toetustele Euroopa Liidus. Ent mais annab palju rikkalikuma buketi, nii ollakse nüüd taas pöördumas maisi poole. Nisu kasutatakse samuti Bourboni viski valmistamisel (kuulsad Maker's Mark ja Bernheim), seda eelkõige, et saada mahedamat viskit.
2. Corn Whisky- tehtud erinevatest teradest. NB! Viski ei sisalda kunagi suhkrut! Sotlased ei joo viskit jääga! (ta joob allikaveega), ameeriklane joob kõike jääga. Soti viski- Toodetakse alati Sotimaal väga kindlate reeglite järgi. Soti viski jaguneb kaheks: · linnaseviski ehk Pure Malt Whisky (ehtne linnaseviski), mis jaguneb omakorda: single malt (ühe destilleerimistehase toode), Vatted malt (on mitme destilleerimistehase toode). · Kargemat teraviljaviskit ehk Blended Scotch Whisky (segatud soti viski) toodetakse mitteidaneva odra ning teiste teraviljade ja idaneva odra segust. Iiri viski- Iiri viskil on pikem ajalugu. Iiri viskit peetakse aromaatseks, selgeks, sellel ei ole mõnedele soti viskidele omast hägusust. Iiri linnaseviskit destilleeritakse alati kolm korda. Viski peab vähemalt kolm aastat tammepuust vaatides laagerduma. Seda müüakse tavaliselt 40- 43% kangusega.
kasvada. Igale linnaseterale tekivad siis väikesed idud. Seetõttu muutub terades olev tärtlis suhkruks. Idanemine peatatakse niimodi, seemned kuivatatakse tule kohal, mis annab jahvatatavale viljale ja lõpptulemusena saadavale viskile "suitsuse" aroomi. Kuivatatud linnased jahvatatakse ja segatakse sooja veega, lisatakse pärm ja lõpuks destileeritakse kääritatud vedelik. Teist viski tüüpi, grain ehk teraviljaviskit, toodetakse sarnaselt linnaseviskiga, ainult selle vahega, et destileeritud alkohol on täiesti puhas, ilma mingi linnase ja turbamaitseta. See viski saab oma maitse ainult puutünnis laagerdudes. Soti viski Sotis toodetakse kahte viskit. Üks neid on linnaseviski. Sellel on tugev suitsu maitse ja sobib puhtalt joomiseks. Blended Scotch sobib seevastu kokteilide segamiseks. Blended Scotch on segu linnase ja teraviljaviskist, mida toodetakse ja laagerdatakse Sotimaal vähemal kolm aastat
annaabi.ee 
