kombaini tootlikkus väheneb. • Eestis langeb koristusperiood juuli II poolde ja augustisse, osaliselt septembrisse. 42 Saagikaod • Koristuskadude peamised põhjused: - koristamisega hilinemine - 30% - agrotehnoloogia puudujäägid - 25% - kombaini vale reguleerimine - 20% - liigniiske vilja koristamine - 15% - muud põhjused - 10% • Saagikadude vähendamiseks külvata teraviljaliike ja -sorte vahekorras, mis tagaks viljade järjepideva valmimise – koristuskonveieri. 43 Kuiva vilja koristusjärgne töötlemine • Kaalumine. • Vastuvõtmine (valgpunkrid, kaldenurk 45°). • Eelpuhastamine – eemaldatakse viljast peened (umbrohuseemned, liivaterad jm) ja jämedad lisandid (õlekõrred, aganad jms). • Eelpuhastamisega saab vähendada: - niiske vilja prahisust kuni 5%, - niiskust kuni 2%.
Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine *Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline *Tervikkoristus- säilitamine koos põhuga sileeritult vilisena *Niiske vilja koristamine ja säilitamine muljutuna Koristuskonveier Teraviljaliike ja sorte külvatakse vahekorras mis tagab teraviljade järjepideva valmimise e koristuskonveieri , mis vähendab koristamise hilinemisest tingitud kadusid, koristustööde pinget, võimaldab optimeerida kombainide ja kuivati tööd Koristuskaod *bioloogilised- orgaanilise aine kogunemise enneaegne pidurdumine , terade pinnal bakterid ja seened *mehaanilised Koristuskadude peamised põhjused: *koristamisega hilinemine
Vanim ja kohalikku tüüpi oli konksader. Äke - funktsiooniks põlli külviks ettevalmistamine. Veel kasutusel kõblas, vikat, sirp. -Maaviljelussüsteemid. Lahkuminevad seisukohad. Võib oletada ja pidada võimalikuks kolmeväljasüsteemi kasutamist 13. sajandil, kuid kindlaid tõendeid ei ole. Võsamaad - ajutiselt viljakasvatuseks kasutatavad maad. Põletamise teel maa külviks ettevalmistamise mooduseid oli kaks - ale ja kütis. -Viljaliigid. Hilisemal ajal kasvatatud teraviljaliike tunti Eestis juba enne saksa-taani vallutust. 13 saj alguseks tähtsamaks teraviljaks talirukis. Vähem oder, kaer. -Aiandus Väga napid teated. Taludes puuviljaaedu arvatavasti ei olnud. Külll aga Riia eeslinnades ja ka Tallinnas ja selle lähemas ümbruses. Köögiviljad rohkem levinud. Kapsaaed, kuigi kapsas ei olnud arvatavasti ainus seal kasvav kultuur. Õlle tarvis humalaid, mida nõuti 16 sajandil talupoegadelt paljudes mõisates. -Loomakasvatus.
Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem siiski nisu ja riisi. Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas on peamisteks toiduteraviljadeks mais ja sorgo. Arengumaades moodustavad teraviljad, tavaliselt riisi, nisu, hirsi või maisina, enamuse paljude inimeste igapäevasest toidust. Arenenud maades on teraviljade tarbimine mõõdukas ja muutlik, aga ikkagi oluline. Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik
annaabi.ee 
