USA lootis, et kui nad aitavad Euroopa riike, siis pidurdavad nendes kommunistliku levikut ja vähendada Moskva ja kommunistide mõjud. 1980.aastal USA president otsustas sundida NSV- liitu võidelda USA-ga relvastumises. Ta lootis et see võitlus võib panna NSV- liitu halva seisu majanduslikult. 1980.aasta keskel said aru NSV-liidu juhid, et nede majanduslik seis USA-ga võistelda ei suuda. Mina pean kõige ohtlikumaks Kuuba raketikriisi. Kuuba raketikriis oli üks teravamatest külma sõja kriisidest. See kriis toimus Kariibi meres asuva Kuuba saarel. 1950.aasta lõpus haaras seal relva jõul võimu Fidel Castro. Ta hakkas kehtestama saarel kommunistliku diktatuuri. Fidel sõlmis Nõukogude liiduga salakokkuleppe ning saarele toodi NSV-liidu tuumarakete. USA aga kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kuuldes seda NSV liit hakkas Kuubat käitsma ja USA ning NSV vahel puhkes tüli mida hakkati hüüdma Kuuba raketikriisiks. Ma valisin selle kriisi, sest
selle kokku oma romaani ,,Anna Karenina" tegelase Konstatin Levini sõnadesse, mida V. I. Lenin pidas vaadeldava ajajärgu kõige tabavamaks iseloomustuseks: nüüd on kõik ,,pea peale pöördunud" ja ,,alles kujunemas". ,,Pea peale oöördunud" oli kogu senine elukorraldus, varises aastasadu püsinud ja valitsevatele klassidele igavesena tundunud feodaalpärisorjuslik kord. Ajalooprotsessi seaduspärasuse raudse jõuga astus ellu, ,,oli kujunemas" uus, kondanlik kord, rikas uutest, veel teravamatest vastuoludest. Fedoaalkorra rüpes kujunema hakanud kapitalistlikud suhted ei saanud endale Venemaal vaba arenemisteed. Seepärast kujunes ühiskondlike formatsioonide vahetus pikaajaliseks ja valuliseks protsessiks. Pärisorjuse kaotamine peaasjalikult ainult aadliklassis huve arvestava reformi teel 1861. aastal ei lahendanud maaküsimust. Venemaa demokraatliku ümberkujundamise elulisi vajadusi ei rahuldanud ka teised 60-ndate aastate ebajärjekindlad
Kuid eilne tulemus oli fenomenaalne seni 200-liikmelises Eduskunnas viit saadikukohta omanud erakond kerkis olulisimate tegijate hulka. Selge valimisvõit teisiti on seda raske nimetada, sest kõik teised erakonnad kaotasid kohti tõstab Põlissoomlaste võimalusi valitsusse pääseda. Põlissoomlastega tahavad kõik koostööd teha, väitis erakonna esimees Soini laupäevases Postimehes ilmunud intervjuus. Vaatlejad on aga ennustanud, et ministrikohtade hinnaks saab teravamatest loosungitest taandumine. Valitsuse tuumiku võivad aga moodustada senised partnerid Kokoomus ja Keskusta. Eilsed tulemused sunnivad Keskustat aga andma valitsusjuhi koha üle Kokoomusele. See tähendab, et Mari Kiviniemi asemel saab peaministriks Kokoomuse liider, praegune rahandusminister Jyrki Katainen. Mida Soome valimised üldisemas plaanis näitavad? Euroopa võlakriisi taustal jõudis Põlissoomlaste euroskeptiline sõnum kohale, ja poleks üllatav kui kohtaksime samasuguseid