Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud sakraalkunstist: järjestikku korduv teravkaar, ristlillik, krabid, kalapõis, pärgamendirull. Tubades olid talalaed, kus laetalade peal oli vahelaudis. Suuremate ruumide puhul toetati ematala ruumi keskelt kivist või puust sambale, mis võis ollakaunistatud polükroomsete nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal. Tinaraamistuses aknaklaasi hakati kasutama 1400 aasta paiku. Enne seda kasutati kas loomapõit või pärgamenti. Enamik gooti ajast säilinud esemeid on pärit kirikuist. Võrreldes arhitektuuriga oli mööbli muutumine gootika jooksul aeglasem, veel XIII saj esemeteski on tunda tugevat romaani stiili mõju. Raamkonstruktsiooniga mööbel muutub valdavaks eriti pärast 1320 aastat, kui võeti taas kasutusele saag. Seetõttu muutus mööbel ka olulisemalt kergemaks
Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk. Kõige ilusam osa välisarhitektuuris on pea-fassaad. Selle alumises osas on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud portaalid. Neid on tavaliselt kolm, vastavalt löövide arvule; ja nagu kesklööv on külglöövidest avaram, nii on ka keskmine peaportaal suurem kõrvalportaalidest. Portaalide kohal on suur ümmargune roosaken või suur teravakaareline aken. Väga sage fassaadil esinev motiiv on kujude rida, nn. Kuningate galerii. Fassaadi kroonivad tornid; neid on tavaliselt kaks. Torni tipu moodustab terav tornikiiver. Suurel hulgal gooti katedraalidel on need jäänud aga lõpetamata. Peafassaadiga sarnanevad tihti ka külglöövide fassaadid. Romaani ajastul kerkis nelitise kohal tihti tugev nelitistorn. Gooti ajastul leidub seda Normandia ja Inglise katedraalides; mujal kerkib selle kohal väike, elegantne haritorn.
Kuid need kolm kihti uhtuvad ja segunevad äärtel nagu värvid päikese-spektris. Siit on pärit segastiilis monumendid, üleminekuaja ehitused mitmeis varjundeis. Mõnel on alus romaani stiilis, keskosa gooti stiilis, kuppel aga kreeka-rooma stiilis. See tuleb sellest, et seda on ehitatud kuussada aastat. Selline teisend on siiski haruldus, üks näiteid on Etampes'i lossi torn. Sagedamini esineb monumente, mis ühendavad kaht formatsiooni. Niisugune on Pariisi Jumalaema kirik. See ehitus on teravakaareline, . i See on sama kunst, mida sõltuvalt asukohast, kliimast ja rahvastikust nimetatakse lombardia, saksi või bütsantsi kunstiks. Need neli arhitektuuri eri laadi on üksteisega sugulased ja esinevad paralleelselt, igaühel on oma eri karakter, kuid koigi tunnuseks on ümarkaar. «Kõik pole ühte nägu, kuid siiski vaga sarnased» jne. (Autori märkus.) 108 ta esimesed sambad juurduvad samasse romaani kihti, millel baseeruvad ka Saint-Denis'
annaabi.ee 
