ga. Kuivatasin Na2SO4-ga. Filtrisin kolbi. Rotatooriga eraldasin eetri. 1-FENÜÜLETANOOL Selle asemel, et teha viimane destilleerimine vaakumdestillatsioonis, teostasin selle rotaatori abil. 1-fenüületanooli murdumisnäitajaks sain nD20=1,525. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene katse polnud edukas üksnes seetõttu, kuna juhtus õnnetus kolviga, ent edasine sünteesi protsess kulges edukalt. Atsetofenooni sain kollaka vedeliku ning 1-fenüületanool oli kergelt kollakas vedelik teravaga lõhnaga. Kokkuvõte Orgaanilise keemia lõputöö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi ja oskusi, millega ma sain väga hästi hakkama. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M
Neidude hulgas olid väga levinud ka salenemisvahendid. Nõtke figuuri saavutamiseks kümmeldi iga päev merevees ja kasutati keha määrimiseks loorberilehtedest, kivimündist ja koirohust valmistatud tõmmist. Tüsedama kehaga daamid nägid salenemisega sama palju vaeva kui nende tänased sookaaslased. Keskaeg kinkis tänapäeva inimkonnale palju elu kergemaks ja hulga lihtsamaks tegevaid moe- ja iluvahendeid. Mõned neist on nimetatud siin: rõivalõiked, juuksevärvid, teravaga ninaga kingad, juuksevõrk, praeguse bareti eelkäija, parfüümid, puuvillane riie, pits, siid, nööbid, professionaalsed rätsepad, vanniskäimise komme, kindad, kleidi krooked ja voldid, öösärk, krae, lehvik. 5. Kangas, juuksed. Kangastest olid lemmikud karusnahk ja kodukootud villane riie. Keelatud magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused
rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris ja kuna marjad kasvavad kobaras on neid lihtne korjata (Pedaste et al 2005). 36 JAAPANI ENELAS Lühiiseloomustus Looduslikult leidub jaapani enelat (Spiraea japonica) (joonis 10 ja 11) Hiinas ja Jaapanis madala põõsana. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Joonis 10 ja 11. jaapani enelas (Spiraea japonica)
sinna, kus taim el on juurestik (Calmia). 28. Spiraea japonica - jaapani enelas 28.1 Lühikirjeldus Jaapani enelate (ladina k. Spiraea japonica) õitsemist on võimatu mitte tähele panna, sest kui see juuni lõpus−juuli alguses algab, hakkavad paljud haljasalad rõõmsalt roosatama-punetama ja aedadesse tekivad säravad värvilaigud (Maaleht 2014). Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast (Jaapani enelas 2009).
JAAPANI ENELAS (Spiraea japonica) Joonis 28. Jaapani enelas. http://www.eol.org/pages/627220/overview Iseloomustus Jaapani enelate õitsemist on võimatu mitte tähele panna, sest kui see juuni lõpus − juuli alguses algab, hakkavad paljud haljasalad rõõmsalt roosatama-punetama ja aedadesse tekivad säravad värvilaigud. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud:
annaabi.ee 
