• Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad Killustik või kruus? Kruusa eelised võrreldes killustikuga: • Ei vaja eelnevat purustamist; • Betoonisegu parem töödeldavus võrdse vee kulu juures; • Väiksem tühiklikkus. Kruusa puudused võrreldes killustikuga: • Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; • Suurem saastavate lisandite sisaldus. Täitematerjali üldised nõuded Betoneeritav konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust. See ei tohi olla: • Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; • Suurem kui ½ plaadi paksusest; • Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega
..3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm Jämetäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D>4 mm ja alumine mõõde d >2 mm Fraktsioneerimata täitematerjal: jäme-ja peentäitematerjalide segu Filler: täitematerjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela, mida võib lisada ehitusmaterjalidele teatud omaduste saavutamiseks 13. Piirangud täitematerjalides Konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust: peab olema: väiksem, kui ¼ konstruktsiooni minimaalsest mõõtest väiksem, kui ½ plaadi paksusest väiksem, kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe Terasuuruse ülemine(D) ja alumine(d) mõõde. Peenosiste maksimaalsete sisalduste piirangud(kategooriate kaupa). Erinevad nõuded jäme-, peen- ning fraktsioneerimata täitematerjalidele. Piirangud ka terastikulisele koostisele: läbindi % teatud sõelaava korral; ideaalkõverate jälgimine.
materjaligruppi tähistavad kolm numbrit (000...999) ja materjaligrupi tähttähis (puhas vask – A või B, madallegeeritud Cu-sulamid – C või D, Cu-Al-sulamid – G, Cu-Zn-sulamid N või P jne) nt. CW101C (CuBe2), CC766S (CuZn37Al1-C) Cu ja vasesulamite oleku (omaduste) tähistamiseks tuuakse margitähise järel tähed, mis näitavad: A – katkevenivust, B – vedru paindetugevuspiiri, D – tõmmatud olekut mehaanilisi omadusi määratlemata, G – terasuurust, H – kõvadust (Brinelli või Vickersi), M – valmistamisolekut mehaanilisi omadusi määratlemata, R – tõmbetugevust, Y – tinglikku voolavuspiiri, millele järgnevad (v.a D, G, M) vastavaid mehaanilisi omadusi näitavad arvud, nt. Cu-OF – A007 (katkevenivus 7%) CuZn37 – G020 (terasuurus 20 ,um) CuZn37 – H150 (kõvadus HB või HV 150) CuZn39Pb3 – R500 (tõmbetugevus 500 N/mm2) 7
survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. Betooni survetugevuse ja paindetugevuse suhe sõltub kasutatavast jämetäitematerjalist. Jämetäitematerjali pinna kvaliteet mõjutab betooni painde- ja tõmbetugevust oluliselt rohkem kui survetugevust. Täitematerjali üldised nõuded Betoneeritav konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust. See ei tohi olla: · Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; · Suurem kui ½ plaadi paksusest; · Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. Jämeda täitematerjali valikul seab piirid ka kasutatava segisti maht- väike segisti ei võimalda saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees
· Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; 05.05.2014 · Suurem saastavate lisandite sisaldus. Jämetäitematerjali pinna kvaliteedi mõju on eriti oluline madalate vesitsementteguritega valmistatud betoonide puhul. Kõrgetel vesitsementteguri väärtustel on määravaks tsementkivi tugevus. · Täitematerjali üldised nõuded Betoneeritav konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust. See ei tohi olla: · Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; · Suurem kui ½ plaadi paksusest; · Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. · Jämeda täitematerjali valikul seab piirid ka kasutatava segisti maht- väike segisti ei võimalda saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. 29. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid-