eeslinnu. 4. Mis oli isloomulik USA linnaehitusele? ● Linnastumise hiigeltempo → Tänapäeva megalopolised ● Kapitalistlik suurlinn ● Sirged avenüüd ● Range tänavavõrk ● Vähe parke, kuid peamiselt väga suured ja ainukesed haljasalad ● Kõrge hoonestus + lifti kasutuselevõtt ● Korterelamud (esialgu ei ületanud 30 korrust) ● Pilvelõhkujad (200m kõrged) ● Börsikvartalid ● Teraskarkassehitised ● Korrapärane, täisnurgi ristuvate tänavatega planeering ● REGULAARNE PLANEERING 5. Le Corbusier’i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS). Enne II MS: ● Moodsa arhitektuuri põhitunnuste kasutus ● MAJA - ELAMISMASIN ● Industrialiseerimise põhimõttete kasutus ja areng ● Suurlinn ● Maksimaalse kontsentratsiooniga linnaplaan ● Linnaehitusplaan - geomeetriliste joonte mäng ● Täisnurkne planeerimisskeem ja täisnurkselt ristuvad teljed
Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena. Saksamaal arenes kaunistustest puhas ehitus- ja disainistiil bauhaus, kus arvestati materjalide omapära funktsionalismi osana. Uue keskkonna loomise püüdlusi nimetati Venemaal konstruktivismiks. Arhitektuur pärast 2. maailmasõda Teraskarkassehitised võimaldasid üha kõrgemaid hooneid püstitada ja algas pilvelõhkujate ajastu. Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda sõjas tekkinud purustuste asemel Euroopas. Kogu maailmas levis karpmajade ehitus, kuid muutus peagi üksluiseks. Uue lahendusena hakkas funktsionalist Frank Lloid Wright hoonet ja ümbrust sulandama erikuju ehitistega, luues nn. orgaanilise stiili, kus ta kasutab tihti kõveraid jooni ja pindu.
Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena. Saksamaal arenes kaunistustest puhas ehitus- ja disainistiil bauhaus, kus arvestati materjalide omapära funktsionalismi osana. Uue keskkonna loomise püüdlusi nimetati Venemaal konstruktivismiks. Arhitektuur pärast 2. maailmasõda Teraskarkassehitised võimaldasid üha kõrgemaid hooneid püstitada ja algas pilvelõhkujate ajastu. Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda sõjas tekkinud purustuste asemel Euroopas. Kogu maailmas levis karpmajade ehitus, kuid muutus peagi üksluiseks. Uue lahendusena hakkas funktsionalist Frank Lloid Wright hoonet ja ümbrust sulandama erikuju ehitistega, luues nn. orgaanilise stiili, kus ta kasutab tihti kõveraid jooni ja pindu.