(Kernbergi & Kohut, viidatud J.Tormi 2007 järgi) Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater-psühhoterapeut Erika Saluveer märgib, et nartsissistliku häirega inimene tuleb harva psühhoteraapiasse sellepärast, et saada paremaks pereliikmeks, sõbraks või kallimaks. Küll aga võib selline inimene tajuda, et tema suhetega on midagi lahti, ja ta püüab seda koos psühhoterapeudiga uurida. Nartsissistliku inimese teraapia on pikaaegne ja kestab enamasti aastaid. See nõuab kannatlikkust nii terapeudilt kui ka patsiendilt ja sisaldab teadmist, et keegi meist ei ole ideaalne, kõigis meis on suur vastupanu muutustele iseendas. Nartsissistlik isiksusehäire 11 KOKKUVÕTE Esitatud töö kokkuvõttes võime öelda, et isiksusehäire on teiste psühhiaatriaalaste diagnooside kõrval kui poisike ja seepärast pole veel leitud ehk õigeid meetodeid defineerimaks ja lahendamaks isiksusehäireid
üksnes tingimusteta positiivse suhtumise korral. Kui vanemad või teised lapsele tingimusi seavad ja hinnanguid langetavad, tekivad ebakõlad enese ja enese-ideaali vahel, mis ongi psüühilise häire põhjuseks. Seesuguse psüühiliste häirete teooria korral sobib raviks just C. Rogersi leiutet meetod: kliendikeskne teraapia. See tähendab, et terapeut ei analüüsi klienti ega paku talle tehnikaid käitumise modifitseerimiseks, vaid “on kliendiga”. See “kliendiga olemine” nõuab terapeudilt kolme olulist terapeutilist oskust: tõelist empaatiat, soojust (tingimusteta positiivset suhtumist e. aktsepteerimist) ning kongruentsust (ehedust, iseenesega kooskõla). Humanistliku teooria kohaselt ei sobikski neid oskusteks, vaid pigem võimeteks nimetada. Potentsiaal on mõiste, millega humanismis sagedasti kokku puutume. Need on siis mitte õpitavad ravimisoskused, vaid pigem isksuseomadused, mis peavad terapeudile kaasa sündinud olema
või alkoholiprobleemidele. Terapeudiga rääkides pole midagi imelikku, kui küsite tema eriala aja kogemuste kohta. Iseäranis tähtis on see siis, kui arvate end vajavat antidepressante. Kõigil terapeutidel ei ole õigust ravimeid määrata ning mõned ei usu antidepressantide tõhususse. Kui teil on ilmnenud depressiooni bioloogilised sümptomid, on kasulik küsida potentsiaalselt terapeudilt, kuidas ta suhtub depressiooni ravimisse medikamentidega. Bioloogiline depressioon nõuab kindlasti ravimeid. Kui olete veendunud, et terapeut tegeleb depressioonihaigetega, helistage talle ning rääkige, miks te just praegu teraapiat vajate. Loomulikult pole võimalik oma elulugu paari minutiga selgeks teha, kuid telefonikõne peamine eesmärk on uurida, kuidas terapeut teie jutu peale reageerib. Esimene kontakt on ääretult tähtis. Vahel on inimesel
annaabi.ee 
