kasuta vaenlase kahjustamiseks. 14. saj juba väga levinud ka jalaväelaste seas.Alati iseloomulik, et teramik on sümmeetriline ja ka käepide on sümmeetriline. Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Oda Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16. saj lisanduvad pikad raudliistud puidust osale. Kolme haruga ots turniiri oda ots. Kilp Läbi ajaloo palju kasutatud, infot aga vähe kuna enamjaolt olid need tehtud puidust. Kuigi kasutati ka raud- või pronksdetaile. Teadmsied pärinevad 15.-16. saj. jooniste kaudu.
kasuta vaenlase kahjustamiseks. 14. saj juba väga levinud ka jalaväelaste seas. Alati iseloomulik, et teramik on sümmeetriline ja ka käepide on sümmeetriline. Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Nuga neeru? ODA Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16. saj lisanduvad pikad raudliistud puidust osale. Kolme haruga ots turniiri oda ots. Sadulast odaga maha tõugata oli meest väga raske. Osadel reeglid sellised, et punkti sai see võitleja kelle oma oda vars purunes lööki andes, mis tähendas, et löök oli tabav ja tugev.
13.sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need tugevamad ja teravamad mõõgad suutsid purustada isegi soomussärkide raudrõngaid. Samaks ajaks oli osa mõõku muutunud juba ka palju pikemaks- nii pikaks, et nendega võitlemiseks tuli rüütlil mõlemad käed appi võtta.Neid kutsuti pooleteisekäemõõkadeks ehk bastarditeks ning neid sai hobuse sadula külge riputada. Mõned rüütlid kasutasid laiu ja lühikesi, raske kumera teramikuga mõõku, mis nägid välja nagu lihunikukirves. Neid nimetati falkionideks. Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik, millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. 11.sajandil heideti piiki samamoodi nagu oda või kasutati torkamiseks. Kuid juba 1100.aasta paiku ratsutasid rüütlid lähivõitluseks oma vaenlasele vastu, piik kõvasti kaenlasse surutud. 1300.aasta paiku lisati piigile kaitseraud, teraketas, mis kaitses rüütli kätt. 5.7Hobused
annaabi.ee 
