2 H iin a 1 5 1 .9 7 0 9 K anada 1 0 .5 5 5 3 B ra s iilia 5 1 .5 9 0 1 0 It a a lia 9 .8 9 1 4 M e h h ik o 2 2 .5 0 0 1 1 U n g a ri 8 .4 0 0 5 A rg e n t iin a 2 1 .7 5 5 M a a ilm 7 8 4 .7 8 7 6 In d ia 1 6 .7 8 0 7 P ra n tsu s m a a 1 3 .1 0 7 Maisi suurimad ekportijad/importijad Teramaisi kasvatati 1987. aastal maailmas kokku 127,5 miljonil hektaril ja kogusaak küündis kuni 451,16 tonnini. Ameerika Ühendriigid annavad maailmale uskumatult suure koguse maisi, näiteks aastatel 1973 -1975 toodeti seal iga inimese kohta 642 kilogrammi maisi aastas. 1981. aastal toodeti seal juba 207 miljonit tonni aastas, mis on juba 913 kilogrammi maisi inimese kohta ja moodustas ka 46% maailma maisi kogutoodangust. Seega võiks Ameerikat nimetada ka
aastat tagasi, kuigi siis oli tõlvik arvatavasti umbes 5 cm pikkune. Maisi kodumaaks on Lõuna-Mehhiko. Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja seega ei osata arvata, millisest taimest on mais välja arenenud. Maisi peamiseks kasvumaaks on Ameerika Ühendriigid, kus saadi 1987. aastal ka rekordiline saak: keskmiselt 7553 kg teri hektarilt. Mais on levinud ka Hiinas, Indias ja paljudes Lõuna-Euroopa maades. Teramaisi kasvatati 1987. aastal maailmas kokku 127,5 miljonil hektaril ja kogusaak küündis kuni 451,16 tonnini. Ameerika Ühendriigid annavad maailmale uskumatult suure koguse maisi, näiteks aastatel 1973 -1975 toodeti seal iga inimese kohta 642 kilogrammi maisi aastas. 1981. aastal toodeti seal juba 207 miljonit tonni aastas, mis on juba 913 kilogrammi maisi inimese kohta ja moodustas ka 46% maailma maisi kogutoodangust.
35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode-takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan-del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude
35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode- takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan- del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja
annaabi.ee 
