Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. Hubble'i teleskoop on praeguseni maailma suurim kosmosetelskoop. Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble'i teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1*1018 baiti) andmeid. Hubble'i teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees fotosid ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises.
Yang avastas, et kui selle juures kasutatavale ilmutile lisada naatriumkloriidi, on võimalik isegi ilma ülikallite seadmeteta luua palju kõrgema lahutusega nanostruktuure. Yangi meetod võimaldab andmeid salvestada palju suuremas mahus. Teadlased demonstreerisid andmete salvestamistihedust 1,9 terabitti ruuttolli kohta, kuid võimalik on saavutada ka 3,3 terabitti ruuttolli kohta. Kuuekordne kasv tähendab seda, et tulevikus mahub ühe terabaidi asemel sama suurele kettale kuus terabaiti andmeid. Anekdoodid Naine praeb hommikusöögiks mune. Äkki tormab kööki tema mees ja kukub õpetama: "Ettevaatlikult! Ettevaatlikult! Pane rohkem õli! Sa praed korraga liiga palju mune! Liiga palju! Pööra nad ümber! Pööra kohe ümber! Õli on rohkem vaja! Jumal hoidku, pane õli juurde! Muidu lähevad ju kõrbema! Ettevaatlikult! Ettevaatlikult! Ma ütlesin ettevaatlikult! Sa ei kuula mind kunagi, kui praemune teed! Mitte kunagi
Surveyor, mis jõudsid Marsile 1997. 2003 saadeti Marsile veel kaks automaatjaama: Spirit ja Opportunity. Viimased kaks on alates oma maandumisest saatnud Maale tagasi juba üle 100 000 värvilise kõrge resulutsiooniga pildi Marsi maastikus ning detailseid mikroskoopilisi pilte kividest ja pinnasest. Tänaseks töötab veel Opportunity Väga edukas missioon oli veel Mars Reconnaissance Orbiter. See on 2005 aastal startinud orbitaaljaam, mis saatis maale tagasi u.26 terabaiti infot so. rohkem, kui kõik teised missioonid kokku. Kasutatud materjalid: www.nasa.gov/missions marsrovers.jpl.nasa.gov www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm opik.obs.ee/osa2/ptk05/tekst.html et.wikipedia.org/wiki/Marss en.wikipedia.org/wiki/Mars
Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. Hubble’i teleskoop on praeguseni maailma suurim kosmosetelskoop. Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble’i teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1*10-18 baiti) andmeid. Hubble’i teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees – fotosid ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble’i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises
Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientide elu mugavdamisel, kusjuures igas tunnis külastab nende kaubaketti ligemale miljon inimest. [2] Kuid mis asjad on suurandmed
annaabi.ee 
