a priske poiss, kes sügisel lugema pidi minema ja kodus töö juures hästi isa aset täitis ja kupjaameti pärast mõisas pidi käima. Väike Ain oli ka juba asjaajaja ja karjaskäija. Ta oli õrna näoga, nõrga kasvuga 10. a poisike, kes mitte maikugi Ennosaare meeste moodi ega laadi polnud ei näost ega teost. Ilus heinailm oli õues. Tuli kuum päike kõrvetas pea kohal ja mõnigi silma vaatas arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee sulpsatust ja tõusis imestunult püsti, veel enam pani ta imeks rumba kummuli vees ujuvat.
seega teotöö oli suurenenud. Teoöö võis olla rakmetegu (talust tuli mõisa saata mees hobu- või härjarakendiga, ehk siis mees, tööloom ja see mis looma taga (vanker, ader jms)) või ka jalategu (ainult mees). Lepingutes, mis mõisniku ja talupoja vahel sõlmitud, oli kirjas mitu rakme- ja jalapäeva tuleb nädalas teha (nt 10 rakmepäeva tähendab 5 päeval 2 meest). Enamasti saadeti talust täisealine perepoeg, kui neid polnud, pidi talu endale palkama teolised ehk teovaimud. Peamiselt tegeleti taludes teraviljakasvatusega, eeskätt oder ja rukis. Saagikus polnud väga kõrge, 3-4 seemet (1 külvad, 3-4 saad asemele). Need siiski toitsid siinsed elanikud ära ja suudeti ka välja vedada, Eesti oli Rootsi riigi viljaait, sest Rootsi alad ei suutnud oma elanikkonda ära toita teraviljaga. Talupõllud olid tavaliselt paremini väetatud, sest seal peeti loomi. 1643 EM uuendatud maakorraldus, 1668 LM Clas Totti maapolitseikorraldus, need mõlemad
*Mõisapõldude arv suurenes, seega suurenes ka teotöö kogus Teotööd *Rakmetegu -Talust tuli mõisa saata mees hobu- või härjarakendiga -Vanker, ader, äkke *Jalategu -Talust tuli teotööline mõisa saata *Lepingutes kirjas, et oli nt 10 rakmepäeva ja 5 jalapäeva nädalas -10 päeva nädalas 5 päeva kaks meest *Tavaliselt peremees kodus, täisealine perepoeg mõisa -Kui poega ei olnud, pidi talu palkama teotöölised ehk teovaimud -Palga maksis talu, mitte mõis *Teotöö oli tasuta, palka ei saanud, selle eest sai talu rentida Talupojad ja sunnismaisus *Taludes tegeleti teraviljakasvatusega -Oder, rukis *Saak ei olnud kuigi hea (3-4 seemet 1 külvad, 3-4 saad asemele) -See toitis siinsed elanikud ära, sai ka välja vedada *Eesti oli ,,Rootsi riigi viljaait" -Rootsi põlisalad ei toitnud elanikke ära -Veeti Eestist sisse, isegi nälja ajal *Talupõllud olid paremini väetatud
annaabi.ee 
