Elu on paradoksaalne nii seisukohtades kui ka kogemuses. Kõik see, mis eelmisel astmel oli määratletud rangete piiridega, muutub nüüd poorseks ja läbilaskvaks. Ollakse sisimas valmis uueks kujunemiseks ja arenguks. Ka siis, kui see toimub läheduse kaudu sellega, mida tuntakse ohustavana oma minale ja senisele maailmavaatele. Kuid ka sellel tunnetuse astmel võivad esineda oma kriisid. Põhiliseks raskuseks on lõhestatuse tunnetamine. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas omades igavikulist visiooni ja ustavust. Tekib sisemine pinge kahe paratamatu tegelikkuse vahel. Tegelikud inimsuhted ja kogetavad kriisid ühelt poolt ning kõikne igavikuline vabadus teiselt poolt. Ning inimene peab kandma neid mõlemaid korraga oma hinges. See dualism loob siseheitluse, igatsuse sirutuda tõe ja absoluutse poole, ent samas siinolemise ja argisega seotuse tunnetamise. Vaid teatud juhtudel suudetakse
Tõsidusega, mis tekib siis, kui üle poole elust on möödas, ollakse valmis töötama selleks, et luua teistele võimalust identiteedi ja mõtestatuse leidmiseks. Tugevuseks on , et nähakse enda seondatust teistega laias perspektiivis. Ohuks võib saada see, et paradoksaalsuse tunnetamine võib viia paralüseerituseni, passiivsuseni. See omakorda võib saada aluseks enesega rahulolule või küünilisele tagasitõmbumisele. Samas on see aste lõhestunud. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas, omades igavikulist visiooni ja ustavust. Vaid mõnedel juhtudel viib see pinge radikaalse aktualisatsioonini, mida kirjeldab 6. aste. 6. Universaliseeriv (kõiklikustav) usk (eluaastad 50...). Sellel astmel inimene samastub ja 25 reinkarneerib absoluutset tõde ja armastust siinses maailmas. Tõde ei ole sellele astmele jõudnu jaoks abstraktne visioon, vaid praktiline elulähedane, tegelikkuselesuunatud reaalsuse mõistmine
Tõsidusega, mis tekib siis, kui üle poole elust on möödas, ollakse valmis töötama selleks, et luua teistele võimalust identiteedi ja mõtestatuse leidmiseks. Tugevuseks on , et nähakse enda seondatust teistega laias perspektiivis. Ohuks võib saada see, et paradoksaalsuse tunnetamine võib viia paralüseerituseni, passiivsuseni. See omakorda võib saada aluseks enesega rahulolule või küünilisele tagasitõmbumisele. Samas on see aste lõhestunud. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas, omades igavikulist visiooni ja ustavust. Vaid mõnedel juhtudel viib see pinge radikaalse aktualisatsioonini, mida kirjeldab 6. aste. 6. Universaliseeriv (kõiklikustav) usk (eluaastad 50...). Sellel astmel inimene samastub ja reinkarneerib25 absoluutset tõde ja armastust siinses maailmas. Tõde ei ole sellele astmele jõudnu jaoks abstraktne visioon, vaid praktiline elulähedane, tegelikkuselesuunatud reaalsuse mõistmine. Sageli kuuenda astme inimesed