Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilised põhjused. Teoteooriast. Tallinn: Tänapäev, 2003, 301 lk Bourdieau, P. Meeste domineerimine. Tallinn: Varrak, 2005, 158 lk.Weber, M. 2002. Võimu ja religiooni sotsioloogias.
- Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P
määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja objektivismi vahel. ,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977) Habitus. Habitus on mõiste, mille Bourdieu laenas ............................... Selmet maadelda struktuuri ja subjektiivse kogemuse vahekorra üle, keskendub Bourdieu sotsiaalsele praktikale. Just sotsiaalsed praktikad peegeldavad ja taastoodavad nii objektiivseid sotsiaalseid suhteid kui ka subjektiivseid tõlgendusi sotsiaalsest reaalsusest. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 10 Neid sotsiaalseid praktikaid mõtestades saab Bourdieu jaoks keskseks habitus'e idee
Positsioonid Väli on struktureeritud erinevate positsioonide (sõltuvad omakorda kapitali/võimu jaotumisest) läbi, mis on omavahel objektiivsetes suhetes (domineerimine, antagonism, komplementaarne jne). Positsioonid on manifesteeritud läbi poliitiliste aktsioonide, erinevate tekstide (nt kirjandus- ja kunstiteoste). Pidev võitlus oma positsiooni parandamise nimel, erinevad strateegiad. Väli kui jõudude jaotus ja võitlusväli. "Praktilised põhjused. Teoteooriast". e.k. Tallinn, 2003. Marek Tamme retsensioonist: Sotsioloogia uurimisobjektiks on mitte inimene, vaid väli, st suhteliselt autonoomne sotsiaalne ruum, kus kehtivad oma "mängureeglid", mis dikteerivad väljal tegutsevate inimeste ehk "sotsiaalsete agentide" käitumist. Iga sotsiaalse agendi seisukohad ja käitumine kujunevad konkreetse välja sotsiaalsete struktuuride ja tema sisemiste mentaalsete struktuuride (habitus'e) interaktsioonis. Kapital Majanduslik
annaabi.ee 
