Nii platonistlikus kui ka igas teises filosoofilises eetikas jääb lahendamatuks kurjuse küsimus - ja pealegi osutub inimene selles valguses oma põhiolemuselt ikkagi heaks. Kuri on ta vaid niivõrd, kui võrd ta pole veel teadlik oma headuses. Siin on iga idealistliku orientatsiooniga eetika piir, mida ta ei suuda ületada. Ka ei mõtle Platon asja kaugeltki lõpuni: tegelikult osutub vägagi küsitavaks, kas teadmine kõlbelisest normis või voorusest teeb kedagi vooruslikuks. Teadmisest teostumiseni 10 on üsna pikk vahemaa – ja ometi jääb see nii meistril kui õpilastel märgatamatuks – jääb kogu filosoofilise eetikale tabamatuks. Märksa väärtuslikumad on Platoni otsimused - voorusteõpetuse süstemaatika alal. Mitte ainult, et ta seoses sellega on andunud rea vooruste huvipakkuvaid ning klassikalise väärtusega kirjeldusi, vaid on uurinud ka nende omavahelist seost ja sõltuvust
tegevus võib jõuda mingi tulemuseni. Sihitise valik oleneb siin kahest asjaolust -- tegevuse tulemuslikkusest ja sihitise enda laadist. Kui tegevus on olnud või saab olema tulemuslik (teostunud või teostatav) ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka), kasutatakse täissihitist. Näiteks lauseis Virve õmbles endale uue seeliku ja Õmble endale uus seelik! on täidetud mõlemad täissihitise valiku tingimused: esimeses lauses on tegevus tulemuseni (teostumiseni) jõudnud, teises jõuab selleni tulevikus, mõlemas lauses esineb asja märkiv sihitis uus seelik. Kui aga üks või mitte kumbki täissihitise valiku tingimus pole täidetud, kasutatakse osasihitist. Näiteks lauses Virve õmbles endale uut seelikut märgib sihitis küll asja, kuid tegevuse tulemuslikkus siit ei järeldu (selle kohta ei võeta seisukohta). 15. Mis juhtudel on sihitis nimetavas käändes?
" küsis ta. ,,Ei, sellest ei või teie aru saada, sest sellest ei saa õieti ükski veel aru. Sellest ei olegi võimalik tänapäev õieti aru saada, sest keegi ei tea, missuguse imelise võitlusvahendi leiutab inimese geenius võib-olla juba homme, võib-olla ülehomme. Aga niipalju võime ometi öelda, et kui tahetakse jõuda igavese rahuni -- ja sinna peame ükskord jõudma, sest see on inimsoo pühim ja õilsaim eesmärk -- jah, kui tahetakse jõuda rahuaate täielise teostumiseni, siis ei tohi tunda vähimatki halastust ega kaastundmust. Peab tegema võitluse sedavõrt hirmsaks, sedavõrt koledaks ja õudseks, et juba ainult mõte sõjast paneb inimeste südames vere tarduma. Euroopa sõjaseadustik reglamendib omasugust turniiri, mis võib ainult närve kõditada, mitte aga kedagi heidutada. Tulevad leida abinõud, mis võimaldavad hävitada vaenlase kogu jõu, kogu maa kõigega, mis temas leida. Praegu antakse auhindu kirjanikkudele ja neile, kes lobisevad
annaabi.ee 
