viia, et otsekohe juhtida lapsi õppekäigu eesmärgile. Ei või lastel lubada rüüstada loodust (murda puuoksi, korjata sületäied lilli jne.) Lapsed ei suuda õppekäikudel pingutada kaua oma tähelepanu umbes 20 minutit nad väsivad muljete rohkusest. Õppekäik on saavutanud täiesti eesmärgi, kui laste kujutlus ja elamuste maailm on rikastunud uue varaga, mida saab mitmekülgselt kasutada. Üldõpetuse põhimõtte käsitlusel ja teostamisviiside ning võimaluste selgitamisel peame lähtuma väga tähtsast ja ulatuslikust pedagoogilisest printsiibist õptuse ühtluse põhimõttest. Üldõpetuses tuleb keskustuumana väärtuslikuks pidada vaateõpetust, mille teemad valitakse lapse lähemast ümbruskonnast, tema huvide piirkonnast. Seega on üldõpetuses kergesti 3
Maaseaduse väljatöötamine palgatöö- jõul baseeruv Asutavas Kogus põrkus mitmetele suurmaapidamine väikemaa- raskustele. Ehkki kõik erakonnad olid pidamisega (taludega), kadusid teravad veendunud maareformi vajalikkuses, sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud, vallandusid teravad vaidlused selle vähenes maata palgatööliste osakaal teostamisviiside üle. Vasakpoolsed rahvastikus ning tekkis ulatuslik Eesti pooldasid kiiret ja radikaalset reformi, Vabariigile lojaalne väi- keomanike kiht. nõudes, et riik võtaks enda kätte nii mõisa- kui talumaad, seejuures Territoorium ja rahvastik endistele omanikele tasu maksmata, Eesti Vabariigi territooriumi kujunemisel ning et riiklikust maafondist jagataks
Ümberkorraldused algasid juba 1918 lõpus, mil vallaomavalitsused võtsid oma kontrolli alla mõisamaad ja nendele kuulunud ettevõtted, põlluministeerium alustas peremeheta jäänud mõisate ülevõtmist ja valitsus lubas anda Vabadussõjas olenutele tasuta maad. Maaseadus – ettevalmistamine, väitlused, vastuvõtmine, põhijooned; Maaseaduse valistöötamise koha pealt esines mitmeid raskusi. Kõik olid nõus, et seda on vaja, aga erakonnad vaidlesid selle teostamisviiside üle. Vasakpoolsed pooldasid kiiret ja radikaalset reformi, nõudes et riik võtaks enda kätte nii mõisa kui ka talumaad endistele omanikele tasu maksmata ning siis jätkuks riiklikust fondist maad kõigile soovijatele põlisrendile andes, mitte müües. Parempoolsed olid vastu ja nõudsid reformi teostamist järk- järgult pikema aja jooksul, , võõrandatud alade õiglast hüvitamist ja riigimaade müümist soovijatele isiklikuks omandiks
annaabi.ee 
