edasikaebamise õigust ja uurimiskohustust. Seda tuleb uurida igal konkreetsel juhul eraldi. Ametliku võimu mitteteostamine teave jne Siseriiklikkus õiguses sätestatakse nende isikute õigust käsitlevad nõuded, keda tuleb teavitada, ning nõuded teabevahetuse kohta, sealhulgas kohustus esitada põhjendused tehtud otsuse kohta. Vastavalt ELi õigusele võib selliseid nõudeid kohaldada ka meetmete suhtes, mida ei käsitleta ametliku võimu teostamisena, näiteks kui ametiasutus teavitab üldsust sellest, et teatav toode on ohtlik. Sellisele teabele peab eelnema kirjavahetus välismaise tootja või importijaga, kelle kaupade vaba liikumist käsitlevaid ELi õigusi asjaomase meetmega piiratakse. Ex officio kohustus ELi õigust tuleb kohaldada ex officio, st ilma et ükski isik oleks selle vaidlustanud. Seega peab ametiasutus pöörama tähelepanu mis tahes võimalikule ELi mõõtmele isegi juhul, kui pooled ei ole seda maininud. 3
võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasja kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Nõue on AÕS § 321 p 5 järgi seotud kinnipeetava esemega, kui eseme valdus ja nõue tulenevad valdaja ja võlgniku vahelisest õigussuhtest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kaaluda poolte esitatud asjaoludest lähtuvalt, kas õigussuhe on kvalifitseeritav kinnipidamisõiguse teostamisena ja kui suhe on kvalifitseeritav AÕS § 320 järgi, siis anda hinnang hageja väitele nõude tasaarvestamise kohta, kui kostja kasutas autot kokkuleppe vastaselt. Riigikohtu otsus 3-2-1-83-09, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-11 o Nõude alus: hageja nõuab varalise kahju hüvitamist 31 361 kr o Asjaolud: Kostja andis hagejale üürile toa (tähtajatu). Kokkuleppel kostjaga tõi
96 ja § 126 lg 3 tähenduses. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KarS § 200^1 lg 1 alusel ei saa konfiskeerida vara, mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Konfiskeerimise kohaldamiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist puudub aga üldse menetlusõiguslik alus. 6. PS § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Süüteoga saadud vara konfiskeerimine on käsitatav isiku põhiõigusi piirava riigivõimu teostamisena, milleks peab menetlejal olema ka protsessuaalne pädevus (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06, p 8.2). 1 Seega seda, kas mingi vara puhul on täidetud KarS §-s 83 sätestatud konfiskeerimise materiaalõiguslikud eeldused ja kas see vara tuleb isikult konfiskeerida, saab kohus otsustada üksnes juhul, kui seadus annab talle selleks menetlusliku aluse.
annaabi.ee 
