................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust''............................................................... 10 Moldova president: ärge valige Harry Potterit!.................................................................
niimoodi, et tekst on maailma peegel. See on kõige enam levinud käsitlus, arusaam. Teksti põhiolemuse mõtestamise võib jagada k a h e k s: Ühelt poolt on mõtteviis, et tekst on MI peegeldus. See arusaam saab alguse ANTIIKMAAILMAST ,, mimesis"- jäljendus(emotsioonide, looduse) + oskused (peab valdama teatud oskusi) . Positivism väidab muuhulgas, et kirjandusliku teksti tegemine on seotud 3 määrava teguriga: 1) pärilikkus, 2) keskkond, 3) ajalooline moment. PALJUD 20. sajandi teoriad väidavad, et TEKST ON AUTONOOMNE, et sõnal on sõltumatu olemus (et tekstidel pole eluga mingit pistmist). 19. saj. 2. poolel Prantsusmaa sümbolistid, Inglismaal esteistid O. Wilde nt. mõtestasid oma teoseid teoreetilisemalt. Nende jaoks oli REAALSUS LIIGA RÄPANE paik, millest pole mõtet kirjutada. Elu imiteerib kunsti, mitte vastupidi.( roheline nelk) 1920- ndatel tekkis uuskriitika- selgelt lahutatakse kirjanduslik tekst sotsiaalsest
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus.
Fakt, mis leiti antud tingimusis ühe teadlase poolt peab 2 samades tingimusis olema korratav teise teadlase poolt. See väldib kõigi nn.meelisideede levimist teadusmaailmas, mis on sisemiselt kooskõlastatud, pidevalt muutuv ja täienev, toetudes inimkonna kogu olemasolevale kogemusele. Keegi ei saa väita, et senileitu on absoluutselt tõene, uute nähtuste avastamisel tehakse parandusi või tekivad uued teoriad, mis leitu paigutavad kooskõlas kõige eelnevaga uude juba avaramasse süsteemi. 2. Mõõtmine ja rahvusvaheline ühikute süsteem. Mõõtmine on suuruse väärtuse määramine mõõtevahendi abil. Viimase täpsus määrab ära nn. oluliste numbrite arvu mõõtmistulemuses (näide argooni avastamise kohta). Aritmeetilisis tehteis jälgi alati väärtust väikseima oluliste numbrite arvuga kuna see arv on limiteeriv. Mõõtmiste juures eristatakse mõõtmise õigsust (ing.
annaabi.ee 
