Need on asjad, mille peale võib kindel olla ja mis tekitavad julguse nendelt resoluutsetelt taladelt oma teooriaid arendama hakata. Hiljutise ajani arvasin, et ka matemaatika kuulub nende hulka. Siis aga kuulsin teooriat, mis mu arvamust muutis: mis on kõige väiksem harilik murd nulli ja ühe vahel? On see 1/4; 1/8; 1/16; 1/256; 1/1048 - ei. Samamoodi nagu suurim arv pole ei miljard, triljon ega mustmiljon, pole ka sellele probleemile vastust. Lähenedes praktilise tegevusele matemaatilise teoreetilisusega, avastame, et kui lasta nool märklaua poole teele, läbib ta vahemaast poole, sellest omakorda poole, siis veel poole ja kokkuvõttes ei tohiks ta kunagi kohale jõuda. Praktikas aga on asjad hoopis teistmoodi. Vabadus on ka lahutamatu osa paljudes ideoloogiates, kus ta võib esineda täiesti erineval moel. Olenevalt inimese maailmavaatest või kultuurilisest taustast, võivad eri vabaduse suunad olla ühe vaatenurgast õigemad või valemad kui teised
Abstraktne ja teoreetiline samastus Nendest ekslikest samastusest ja vastandusest tuleks loobuda. Selle asemel peaks rõhutama järgmist seiku: - praktika ei ole teooria vastand. Teooria toimib ka praktikas. Teooria abil võib praktikat valitseda. 26 - registreerivate faktiteadmiste õpetamist ei tohi samastada teoreetilisusega. Skeemide, reeglite ja faktide õpetamine ei ole seesama mis teoreetilisus õpetuses. - õpetus ei ohusta kasvatust. Õpetus on kasvatuse peamine vahend. Mõttetu on nt öelda, et õpetust tuleb vähendada ja kasvatuse osa suureneda. - abstraktne ja teoreetiline on kaks eri asja. Teoorias on oluline keskendumine üldisele ja üldkehtivale. Abstraktne tähendab vaid mittemeelelist, puhtalt mõttelist, mõistelist. Tänapäeva
hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse teadmine). Kaks raamistikku: Teaduslik maailmapilt(inimene kui füüsikalis-bioloogiline süsteem, mis allub loodusseadustele, seletab); Igapäevane, tervemõistuslik raamistik(inimene kui mõistusega olend, kelle käitumisel on alused. Kasutab nn rahvapsühholoogilist sõnavara, põhjendab).
annaabi.ee 
