jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige
juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju ja valgustas uusi radu. Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, ega ka eluromaanis sisutuid lehekülgi. Oma kallihinnalisest
Heliloojate Liidu noortesektsiooni. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo oli erakordne inimene. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju, valgustas uusi radu. Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, samuti pole ta eluromaanis sisutuid lehekülgi
annaabi.ee 
