peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl (1879-1960) sots.pedagoogika on rasketes oludes elavate inimeste pedagoogiline aitamine. J.H. Pestalozzi (1746-1827) mõjutas rahvakooli ja lastekodutegevuse laiendamist. N.F.S. Grundtvig- rahvakoolitusliikumise ideoloog ja algataja Karl Mager(1810-1858) talle tähendas sots.ped eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendunud individuaalpedagoogika alternatiivi. Hans Thiersch- ta rõhutab sots.pedagoogika teoorialoomes ja tegevuses lähtumist inimste argielust, reaalsest oludest milles inimesed elavad. Sots.pedag. tõõ on eelkõige inimeste konkreetne aitamine nende pingutustes parema argielu saavutamiseks. John Dewey (1859-1952) pragmaatilise pedagoogika teeooria esindaja
probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema. Seega on sotsiaalpedagoogilisel teoorial praktiline, funktsionaalne lähtealus (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalpedagoogikale iseloomulik püüe otsida probleemidele praktilisi lahendusi eeldab diskussiooni tegevuse väärtusalustest. Tervik sisaldab teadmiste moodustumist nii selles, kuidas asjad on, kui ka sellest, kuidas need peaksid olema ja kuidas nende suhtes tuleb toimida. Sotsiaalpedagoogilises uurimuses, teoorialoomes ja praktilises tegevuses on vajalik pidev eetiline refleksioon. Sotsiaalpedagoogiline teooria moodustub väärtustest ja tõsiasjadest ning taotleb väärtuste ja tõsiasjade ühtesobitamist (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele
Teadmiste kontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse. S.H.Nohl (1879-1960). Oma aja silmapaistvam esindaja. Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohli jaoks oli esmatähtis ühiskondlik tegelikkus ning ajalooliselt väljakujunenud kasvatustegevus selle osana pedagoogilises teoorialoomes (,,praktika enne teooriat"). Oluline oli idee inimväärikusest, ühiskondlikst demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtusest võitluses viletsuse vastu. Pööras erilist tähelepanu sotsiaalpedagoogika arendamisele ametialase tegevusena ja erilise ühiskondliku tegevussüsteemina. Rõhutas indiviidi aspekti. Kuulsaim postulaat pedagoogilise suhte konteptsioon taandas kasvatuse õpetaja ja õpilase inidividuaalsusele suhtele.
annaabi.ee 
