kr üle, loodus kr teadmine "Heal lapsel mitu nime": alaosad ontoloogia ja vaimufilosoofia `gnoseoloogia' NB! `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, `tunnetusteooria' spekulatiivne ja hämar teoorialoome. `teadmisteooria' `episteemika' Olemisega seotud küsimused Mis eksisteerib? Teadmisega seotud küsimused: Kuidas defineerida teadmist? Kas inimese tahe on vaba? Milles seisneb teadmise ja uskumuse erinevus? Millised on Kas inimese puhul saab eristada teadmise allikad (meeled, mõistus, telepaatia vms)? keha ja vaimu?
Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr üle, loodus). Alaosad tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega ontoloogia ja vaimufilosoofia `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, spekulatiivne 6.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised
sagedus) • Tekstist lähtudes võetakse tekstist indikaatorid ja muutujad. Kriitika: • Võetakse aluseks ainult tekst, ei arvestata konteksti • Sage kasutus ei tähenda olulisust Kvantitatiivne tekstianalüüs: • Arvestatakse teksti tervikuna: struktuur ja kontekst • Sisuliselt hüpoteeside kontrollimine Empiiriapõhine teoorialoome: • Väikestelt ühikutelt minnakse suurele • Teooriavabalt ei ole võimalik läheneda • Triviaalsuse oht (lõppanalüüs =/= lühikokkuvõte) • Peetakse õigeks ainult hierarhilist mõtlemist. Test • Tahetakse saada isikuomadusi. Isikuomadused võivad olla suvalised • Eksperimendi mõju hindamine • Sotsiaalsete keskkondade mõju hindamine Sotsiaalne eksperiment Eksperiment algab alati vaatlusega
aastail, kui teadusala “antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno- musikoloogia teooria olnud kaua antropoloogilise teooria muusikauurimuste alale sobitaja rollis. Selle järgi on muusika muutumine määratletud kahe kultuuri iseenesliku leviku ja akulturatsiooni ilminguks, arenguetapiks, millele paneb aluse kultuuri seest- või väljastpoolt tulnud innovaatiline alge (innovation) (Jalkanen 1989: 9). Akulturatsioonist lähtuv käsitlus on osutunud otstarbekaks juhul, kui on uuritud kahe eri kultuuri kokkupuutest johtunud kultuurimuutusi
annaabi.ee 
