muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk 24.Tagajärje-eetika Käitutakse nii, mis viib parema tagajärjeni.Teo moraalsust näitab tagajärg 25.Kohuse-eetika Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse 26.Utilitarism ja selle probleemid Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias
Aristoteles toob välja teo motiivide tähtsuse õigluse suhtes hinnangu andmisel. Kui kaks isikut on võrdsed ja üks võtab teiselt midagi ära, siis võrdsus kaob ja äravõtja saab kasu, omades suuremat osa. Õiglus taastatakse äravõetu tagastamisega. Seega sinna, kus on vähem lisatakse juurde, et mõlemad osapooled oleksid võrdsed. Samuti väidab Aristoteles, et peale teo enda mõjutavad hinnangut ka isikust lähtuvad teguri, näiteks teomotiiv. Kui isik, kes ebaõiglaselt on käitunud ise ebaõiglane ei ole. Näiteks kui mees asub suhtesse abielunaisega, teades, kes ta on, toimib küll ebaõiglaselt, kuid ise pole. Ebaõiglase või õiglaselt tehtud teo määrab ära see, kas ta on vabatahtlik või vastu tahtmist. Vabatahtlikkuse all on mõeldud teadlikult tegutsemist. Osa vabatahtlikke tegusid tehakse eelneva valiku alusel kaalutledes ja valikut tegemata, eelnevalt kaalutlemata. Näiteks
tasutakse halvaga ja head heaga. Vahetamise puhul peavad asjad olema võrdsetel alustel mõõdetavad ja nende järgi peab olema vajadus. Tulevikus toimuva vahetuse puhul, kui asja võiks hiljem saada tuleb asjale anda hind, sellisel juhul on raha nagu tagatiseks, et selle andmisel asi kätte saadakse. See annab kõigele ühtse mõõdu, kuna kõike mõõdetakse rahaga. Jätkates ebaõigluse teemaga väidab Aristoteles, et peale teo enda mõjutavad hinnangut ka isikust lähtuvad tegurid,näiteks teomotiiv. Kui isik kes ebaõiglaselt on käitunud ise ebaõiglane ei ole. Näiteks mees astudes suhtesse abielunaisega teades kes ta on, toimib küll ebaõiglaselt, kuid ise ebaõiglane pole. Ebaõiglase või õiglaselt tehtud teo määrab ära see, kas ta on vabatahtlik või vastu tahtmist. Vabatahtlikkuse all on mõeldud teadlikult tegutsemist. Osa vabatahtlikke tegusid tehakse eelneva valiku alusel kaalutledes ja valikut tegemata, eelnevalt kaalutlemata
annaabi.ee 
