Mõlemal pool trummimeest käisid marssi mängides kaks viiuldajat. Enamus neist võttis needsamad teibad, mis juba laupäeval kõrtsi juurde hunnikusse olid pandud. Mõned võtsid Kuivajõe kõrtsi juurde tulles tee äärest aiateibaid kaasa, nii mõnigi läks paljaste kätega. Mõned talupojad olid aga endale valmistanud piigitaolised relvad. Tulirelvi oli talupoegadel äärmiselt vähe. Kose-Uuemõisa meestest olid jahipüssid kahel. Ravila teomehel Villandi Jaani Jüril oli valge päraga püstol ,mis oli laetud kahe tinast kuuenööbiga. Püssid olid ka Kuimetsa meestel Aleksander Maybaumil ja Saueaugu Hansul ning Kaiu teomehel Penti Tõnul. Teomehed lähenesid kuue jahipüssi ja ühe püstoliga sõjaväekomandole, mis oli vahepeal abijõude saanud. Millisest sündmusest on jutt? Mis aastal see toimus? Mahtra sõda, 1858 Kui palju oli talupoegadel tulirelvi? 6 jahipüssi + püstol = 7 tulirelva
tunda leivapuudust ja jäi vanatüdrukuks. Pärast söömist tänati toidu eest. Kui söögi ajal juhtus külaline tulema, kutsuti see alati leiba võtma. [] Kaetud söögilaud ja joogid kuulusid tähtsama perekondliku ja sotsiaalse sündmuse juurde. Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ja pühi (eesotsas jõuludega). [] Sagedasti tuli süüa ka väljaspool kodu. Teomehel ja teovaimul oli mõisatööl kaasas oma söögikott, mõisavoorilistel teemoon ja karjasel lõunamoon. Heinamaale mindi kogu perega tööle tihti mitmeks päevaks ja seal tehti ka sooja sööki. Moona võeti kaasa kasetohusugadest punutud märsiga. Sinna pandi leib, ovaalsetes kaanega todukarpides soolasilgud, või jm. 3-5-toobises trummikujulises lähkris oli kali, taar või piim, mida kõrvale rüübata. Heinamaale ja põllule võeti suppi, silku, hapu- ja kohupiima kaasa ka suurema, kuni
jagas. Söögilauas istuti kindla korra kohaselt, seina ääres mehes, peremees harilikult laua otsas, välisküljel naised. Lapsed pidid vanemal ajal harilikult laua ääres seistes sööma. Kaetud söögilaud ja joogid kuulusid iga tähtsama perekondliku ja sotsiaalse sündmuse juurde. Paremad toidud aitasid tähistada pulmi, sündi ja matuseid, samuti suuremate tööde lõpetamist ja kõiki olulisemaid kalendritähtpäevi. Sageli tuli süüa ka väljaspool kodu, teomehel ja teovaimul oli mõisatööl kaasas oma söögikott, mõisavoorilistel teemoon, karjastel lõunamoon, ka heinamaale minnes oli soe söök kaasas. Moona võeti tavaliselt kaasa kasetohusugadest punutud märsiga, sinna pandi leib, ovaalsetes kaanega toidukarpides soolasilgud, lähkris kali, taar või piim. 4.1.Vanad söögitraditsioonid Teraviljatoidud Toiduviljana kasvatati peamiselt otra ja rukist, teisi teravilju tunti vähem. Kaer läks hobuste söödaks. Odratoitude
ehitati ja seega kirik paistab kõigile kätte. Tahtnud Saaremaalt kiviga torni maha visata, aga oh õnnetust! Lingupael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeskasse maha, seega jäänud torn püsima. Vanasti igal jaanilaupäeva ööl põlenud sääl kivi all raha auk. kui säält mööda minnes viskasid raudasja tulle, said raha. Ükskord tulnud Haeska teovaim Sinalepa mõisast kündmisest, tee läinud läbi kivi juurest ja parajaste põlenud rahaauk. Teomehel pole käes olnud muud midagi kui puust härjaike, visanud selle tulesse, teisel hommikul leidnud mees tuleasemelt 30 kopikat vaskraha. Oleks raudasi olnud, oleks hõbedat saanud, aga et viskas puust asja, sai vaskraha. Legende Haapsalu asutamisest Ülla Paras
annaabi.ee 
