Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütre Eugeniaga Hurt 1868. aastal abiellus. Neil oli 5 last, kellest 4 tütart. Juba üliõpilasena hakkas Hurt aktiivselt osalema rahvuslikus liikumises
+ Johan Skytte Gustav II Adolfi õpetaja 1630 Tartu, gümnaasium 1631 Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 15.10.1632 Academia Gustaviana 1656 Tallinna, 1690 taasavati, 1699-1710.aastatel asus ülikool Pärnus Esmalt õpiti kuus aastat filosoofiateaduskonnas, seejärel kolm aastat kas arsti-, õigus- või teoloogiateaduskonnas. Kujutav kunst + Barokk Nt Tartu Raekojahoone torn pompöösne Christian Ackermann- puussepp + Rõngasristid- nt Läänemaal Karuse kirikus või 1640.aastal Sitakoti Matts maetud Kullamaa kirikus + Bastionid- suured muldkindlused kahuriväe kaitsmiseks Talurahva kultuur + vana: rehielamu; toidulaud ja rahvuspühad
kindralkuberner JOHAN SKYTTE. (Gustav II Adolfi õpetaja) 22 1631 Gümnaasium Tallinnasse (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 1630 Gümnaasium Tartusse, selle baasil 1632 Tartu Ülikool, tollase nimega ACADEMIA GUSTAVIANA Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Esmalt õpiti kuus aastat filosoofiateaduskonnas, seejärel kolm aastat kas arsti-, õigus- või teoloogiateaduskonnas. Aastail 1699-1710 tegutses ülikool Pärnus. Eestikeelse kirjasõna arengut pidurdas vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a HEINRICH STAHL. Selle perioodi tähtsaim eestikeelne raamat oli lõuna-eesti murdes "WASTNE TESTAMENT" (Adrian ja Andreas Virginius) Valitsevaks kunstisuunaks tõusis BAROKK (nt Tallinna Toomkirik), tööd said eeskätt puunikerdajad ja
annaabi.ee 
