ning anti riiklikule energiaettevõttele Lietuvos Energija õigused tegutseda uue tuumajaama projekti riikliku investorina (vastav seadus jõustus sama aasta 4.juulil). · Soome Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. 7
Oma osa finantsvõimekuse vähenemisel on ka põhivõrkude viimisel otse riigi omandisse. Seega on vältimatu välispartnerite kaasamine, kel on vastaval alal kogemusi nii TJ rajamise kui opereerimise osas. Kuid Eesti riik saaks tuumajaamast enim kasu, kui ettevõtmises oleks osalus nii omamaistel suurtarbijatel kui kui kohalikel omavalitsustel, kel oleks tulevikus võimalus saada elektrit omahinnaga. Nii on talitanud ka põhjanaabrid soomlased, kel on Olkiluoto TJ opereerivas OY Teollisuuden Voimas 24 osanikku, väikseim neist tarbib elektrit aastas umbes sama palju, kui meil mõni suurem kaubanduskeskus. Sellist stsenaariumit toetab ka Eesti Omanike Keskliit. Arutades küsimust Eesti oma TJ rajamisest on suur tähtsus muidugi inimressursil. Eeldatavalt võiks oma tuumajaamaprojektis 4-5 aasta jooksul tööd saada ligi 2000 inimest, kellest umbes 400 oleks otseselt tuumajaamaga seotud. Inimeste arv sõltub seal ka reaktoritüübist ja nende arvust
teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz)
Suomen oikeus ja yhteiskuntajärjestys. R.A. Wreden saman nimisen teoksen pohjalta toimittaneet Inkeri Anttila, Yrjö Blomstedt, Erik Castren, Esko Hoppu, Heikki Jokela, Paavo Kostari, Ilmari Melander,V.Merikoski, ArvoSipilä, Tauno Tirkkonen, Matti Ylöstalo ja Simo Zitting. Werner Söderström Oy. Porvoo-Helsinki, 1970 113 132. Tarasti, L.; Taponen, H. Suomen vaalilainsäädäntö. VAPK-kustannus. Helsinki, 1990 133. Työmarkkinaopas 1986. Teollisuuden Kustannus OY. Art-Print OY, Helsinki, 1986 134. Uotila,J.; Laakso, S.; Pohjolainen, T.; Vuorinen, J. Yleishallinto-oikeus pääpiirteittäin.Finnpublishers OY. Tampere, 1986 (ja hilisemad) 135. Vartola, J. Valtionhallinnan rakenteellisen muutoksen ongelmasta. Tutkimus julkishallinnon kriisiteeseistä ja Max Weberin byrokratiateoriasta seka näiden välisistä suhteista valtionhallinnon rakenteellisen muutoksen ongelman valossa. Acta Universitatis Tamperensis, ser
128. Suomen oikeus ja yhteiskuntajärjestys. R.A. Wreden saman nimisen teoksen pohjalta toimittaneet Inkeri Anttila, Yrjö Blomstedt, Erik Castren, Esko Hoppu, Heikki Jokela, Paavo Kostari, Ilmari Melander,V.Merikoski, ArvoSipilä, Tauno Tirkkonen, Matti Ylöstalo ja Simo Zitting. Werner Söderström Oy. Porvoo-Helsinki, 1970 129. Tarasti, L.; Taponen, H. Suomen vaalilainsäädäntö. VAPK-kustannus. Helsinki, 1990 130. Työmarkkinaopas 1986. Teollisuuden Kustannus OY. Art-Print OY, Helsinki, 1986 131. Uotila,J.; Laakso, S.; Pohjolainen, T.; Vuorinen, J. Yleishallinto-oikeus pääpiirteittäin.Finnpublishers OY. Tampere, 1986 (ja hilisemad) 132. Vartola, J. Valtionhallinnan rakenteellisen muutoksen ongelmasta. Tutkimus julkishallinnon kriisiteeseistä ja Max Weberin byrokratiateoriasta seka näiden välisistä suhteista valtionhallinnon rakenteellisen muutoksen ongelman valossa. Acta Universitatis Tamperensis, ser
annaabi.ee 
