Selle asemel tõid tema tragöödiad ilmsiks inimese haavatavuse, suurte taotluste täitumatuse ja surelike suutmatuse jumalate korraldatud maailma täiel määral mõista ning seal õigeid lahendusli leida.Sophoklese tragöödiat "Kuningas Oidipus" pidas Aristoteles kõige täiuslikumaks selles zanris. Poeet kujutas olukorda, kus Teeba kuninga Oidipuse püüd hoiduda talle Delphi oraakli poolt ette kuulutatud kuritegude (isatapu ja emaga aiellumise) teokstegemisest viib oodatust vastupidisele tulemusele. Kuritegu on siin korda saadetud kangelase tahte vastaselt, kuid toob sellest hoolimata kaasa jumalate pahameele ja raske tõve Teeba linnale. Kangelase süü on raskesti mõistetav, kuid vastutust tuleb kanda sellegipoolest. Selgeid lahendusi me ei leia, küll aga hoiaku, et kui surematuid ei suudetagi mõista, tuleb ometigi järgida nende seatud reegleid ja usaldada nende ettekuulutusi.
Jumalad mõistsid Orestese õigeks, ja mis peaasi, tegid sesa Ateena kohtus. Ateena riik võib seega toimida jumalate tahte õiglase elluviijana. Samalaadsete probleemide üle juurdles ka Aischylose noorem kolleeg ja kaaslinlane Sophokles (V sajandi keskpaigas ja teisel poolel), kelle tragöödiat "Kuningas Oidipus" peeti hiljem kõige täiuslikumaks selles zanris. Siin püüdis peakangelane hoiduda talle Delphi oraakli poolt ette kuulutatud kuritegude teokstegemisest. Kuid just seda vältides viis jumalatest määratu tahtmatult täide tappis oma isa ja abiellus oma emaga, tuues sellega kaasa jumalate pahameele ja raske taudi oma kodulinnale. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Kangelane saatis siin kuriteo korda oma parimatest kavatsustest hoolimata. Milles tema süü seisnes? Kas selles et ta püüdis jumalate poolt seatust mööda hiilima hakata? Ja kas inimene üldse suudabki jumalaid lõpuni
Jumalad mõistsid Orestese õigeks, ja mis peaasi, tegid sesa Ateena kohtus. Ateena riik võib seega toimida jumalate tahte õiglase elluviijana. Samalaadsete probleemide üle juurdles ka Aischylose noorem kolleeg ja kaaslinlane Sophokles (V sajandi keskpaigas ja teisel poolel), kelle tragöödiat "Kuningas Oidipus" peeti hiljem kõige täiuslikumaks selles zanris. Siin püüdis peakangelane hoiduda talle Delphi oraakli poolt ette kuulutatud kuritegude teokstegemisest. Kuid just seda vältides viis jumalatest määratu tahtmatult täide tappis oma isa ja abiellus oma emaga, tuues sellega kaasa jumalate pahameele ja raske taudi oma kodulinnale. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Kangelane saatis siin kuriteo korda oma parimatest kavatsustest hoolimata. Milles tema süü seisnes? Kas selles et ta püüdis jumalate poolt seatust mööda hiilima hakata? Ja kas inimene üldse suudabki jumalaid lõpuni
annaabi.ee 
