Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma
Enamus neist olid vaesed ja võlgavõtt tekitas neis alatasa hirmu orjastamise ees . Kuid nende hulgas oli ka jõukamaid , kes taotlesid patriitsidega võrdseid õigusi . Patriitside ja plebeide vahelised suhted olid vaenulikud ja sõjakad . Kuna plebeide oli rohkem ja nad moodustasid enamiku sõjaväest , siis oli patriitsidel raske nende nõudmistele vastu seista . Nii tekkisid rahvatribuunid eraldi ametnikud plebeide seast , kes tohtisid keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise , kui see oli ülekohtune plebeide suhtes . Plebeide nõudmisel pandi 450 eKr kirja esimene Rooma seadustekogu 12 tahvli seadus . Plebeidele olid need üsnagi karmid , kuid vähemalt olid need kirja pandud ja see andis võimaluse edasi nõuda nende muutmist jne . Varsti lubati patriitside ja plebeide vahelised abielud , kaotati võlaorjus ja lubati plebeidel kandideerida riigiametisse . Vallutatud maad jagati plebeidele . 287 eKr kehtestati kord , et plebeide koosolek võis võtta vastu
senatisse. Kodanikke, kes nende hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud üksnes osaleda rahvakoosolekul. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja isegi vaenulikud. Kuna pleibeid moodustasid kodanikkonnast enamuse, siis ei suutnud patriitsid nende nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast nende kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile
Veetõusme. [4] 1991. a. märtsis moodustati laialdaste volitustega Rahareformi Komitee, kuhu kuulusid E. Savisaar, R. Otsason ja S. Kallas. 1992. a.. olid komitee liikmeiks T. Vähi, S. Kallas, R. Jalakas ja A. Hansson (asendusliikmena). Komitee määratles algatuseks rahareformi läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. [4] Septembris 1991 nimetati Eesti Panga presidendiks Siim Kallas, kes seadis eesmärgiks rahareformi teokstegemise hiljemalt 1992. a. I poolaastal. Eesti oli taastanud iseseisvuse, mis oli oma rahale ülemineku üks tähtsamaid eeldusi. Rahareformi kiire teostamise vajadust mõjutasid ka Venemaa keskpanga tekitatud sularahadefitsiit ja aina kiirenev hüperinflatsioon. [4] Rahareformikava väljatöötamiseks ja reformi ettevalmistamiseks moodustati Eesti Pangas uus töörühm, kellel polnud muutunud olude tõttu eelmistest kontseptsioonidest suurt midagi üle võtta
võtsid patriitsidelt laenu; polnud olukorraga rahul, tahtsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside omavoli astu; oli ka jõukamaid, tahtsid patriitsidega võrdseid õigusi Suurem osa kodanikke plebeid, nad olid ka sõjaväes patriitsid ei saanud vastu; plebeid said õiguse valida enda seast oma huvide kaitseks ametnikud rahvatribuunid keelas riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Valiti ainult plebeide hulgast. Plebeide nõudmisel avaldati 450 eKr I Rooma seadustekogu 12 tahvli seadused. 287 eKr sai plebeide koosolek vastu võtta seadusi. Seisusevahe kadus, kõik moodustasid ühtse võrdse kodanikkonna rooma rahva populus Romanus. Kuid tegelikku võrdsust polnud, juhtimine jõukate käes. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest, siis ei
annaabi.ee 
