saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest. · Sulane talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad. · Pops maata talupoeg, maaelanike kiht, kellel on ase võõral maal ja ka väike põllulapp. · Vabadik sulane, kes on töökohast peremehe juures loobunud ja soetanud omale onni või elab üürilisena, tal on ka väike põllumaa. Üürilisena peab tegema teopäevi omanikule.
XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see andis suurt kasumit. Kõige enam kasvatati rukist. Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad. Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus suurem. Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris talupoeg. Kui enne Liivi sõda oli talupõlde 4x rohkem kui mõisapõlde, siis XVII sajandi lõpuks oli see suhe 1:2,5. See tõi kaasa talupoegade teokoormise suurenemise. Talupoegade kohustused Tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes: · Rakmetegu(3-6 päeva nädalas, härjaga). · Jalategu Muud kohustused olid: · Abitegu(hooajatöö) · Mõisavooris · Osa talu põllu ja kõsitöötoodangu mõisnikele andmine. · Ei tohtinud küttida põtru, metssigu ja metskitsi. · Osalemine suurtel ajujahtidel ajajatena. Linnad ja kaubandus · Tähtsaks muutusid üksnes sadamalinnad. ·
Alguses vene 50 tuh. -se väe ülalpidamiseks, hiljem viina tegemiseks. 6. Hävinud oli enam kui pool rahvastikust, põllud olid sööti kasvanud, koduloomad hävinud, kirikud olid metsa kasvanud, toitu nappis, riided olid kehvad. Mõisate põllud hariti üles talupoegade tööjõu ja töövahenditega. Mõisnikul oli õigus otsustada talupoja elu ja surma üle. Maa kasutamiseks maksis -9- talupoeg koormisi. Teokoormise suurus oli seadustega määramata, talupoeg koos tema vallasvaraga kuulus mõisnikule. 7. Vennastekoguduse liikumine. 1720 a. oli valitsevaks usuvooluks Baltimaade kirikus pietism. Pietistid rõhutasid usulisele ,,ärkamisele", peeti moraliseerivaid jutlusi ebausu ja kombelanguse vastu, otsides neist kõigi hädade põhjust. 8. 1739 a. tõlkimise viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle 9. Pärisorjus kaotati Eestis majandusliku olukorra halvenemise tõttu
annaabi.ee 
