1840-te algul viljaikaldus ja näljahäda, levisid kuuldused tasuta maast Venemaal- väljarändamine- 1845.a usuvahetusliikumine- usk heasse keisrisse, et saab maad ja vabaneb teokohustustest. Pettumus, aga tagasi usku vahetada ei saanud- venestamisvõimalus. Eestimaal 1856, Liivimaal 1849- üleminek teotöölt raharendile. Talude päriseksostmine. Jätkame tunnis!
Seda pidasid talupojad kõige raskemaks koorimiseks. 11.saj tulid naturaalandamid (vili, kariloomad, munad, juust, mesi jms.) ning rahalised maksud. Samuti tahtis saada isand osa kaupadest mida kaugetest maadest toodi . Sunnismaisus- talupoeg ei võinud ilma isanda loata oma elupaigast lahkuda ja mujale elama asuda. Pärisoriseid võis isand müüa maast lahus.. 10. Talupoegade õiguslik seisund. Vabu talupoegi oli kõige vähem, nemad olid andamistest ja teokohustustest vabastatud. Enamik külaelanikke olid sõltuvad talupojad, kes harisid isandale kuuluvat maad ja pidid selle eest koorimisi andma. Pärisoristel talupoegadel puudus mitte ainult maaomand, vaid ka isiklik vabadus. Pärisorjad olid sunnismaised, nad kuulusid maaisandale, kes võis neid maast lahus müüa ja vahetada. 11. Talupoja töö. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Kevadel, suvel ja sügisel olid käed-jalad tööd täis. Talvel oli aga rahulikum.
Tekkis ühisvastutusel olev nn viljapank, sellest tagavarast said talupojad hädaajal laenu võtta. Talurahva omavalitsus väljus mõisnike kontrolli alt pärast 1866.aasta vallareformi. 1840.aastatel tekkis Eesti- ja Liivmaal viljaikaldus ja näljahäda. Hakkasid levima kuuldused, et Venemaal antakse soovijatele tasuta maad. Kuid talupojad langesid „lõksu“ ja hakkasid massiliselt õigeusklikeks, sooviga saada maad ja vabaneda teokohustustest. Kui nad said teada,et neid on petetud üritasid nad taas usku vahetada, kuid võimud olid selle vastu. Valitsus nägi õigeusu levitamises võimalust äärealad venestada ja Balti erikord lõpetada. Üheks tähtsamaks Baltimaade vaimuelu keskuseks kujunes 1802.aastal taasavatud Tartu ülikool. Kubermangulinnadesse rajati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 1806.aastal hakkas
kristlaste vallutusi 10. 11. sajandil. * Ostsiedlung hakkas aegamööda hoogu juurde saama 12. sajandi esimesel poolel._ 13. sajandil kattus saksa keelt kõnelevate asunikega kogu Ida-Euroopa, Eestist kuni Karpaatideni. Juriidiline raamistik * Uusasustamise, migratsiooni ja kolonisatsiooni ulatuslik liikumine, mis leidis aset klassikalisel keskajal, oli rajatud tööjõu värbamise mudelile_ lubatakse ehitada ,,vaba küla"(vaba pärisorjuse kohustustest). Need olid teokohustustest ja maksudest vabastatud. Talupojad said omale rendimaa, mida üles harida ja said seda pärandada. Vabu külasid loodi teadlikult selleks ,et uusasunikke juurde meelitada ning neid leidus kõikjal Euroopas, k.a. Pürenee ps-l ja maadel, mis asusid ida pool Elbet. _talupojad muudavad oma sünnipärast staatust ja saavad pärandatava rendikoha omanikeks. Maaomanik annab neile selle soodsa staatuse üksnes nende tegutsemise eest põlluharijate ja asunikena. Senjööri sissetulekud
annaabi.ee 
