Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh aed-õunapuu Laurus nobilis harilik loorberipuu Actinidia kolomikta südajas aktiniidia Rheum tibeticum tiibeti rabarber Vitis amurensis amuuri viinapuu Festuca glauca hall haruhein Vicia tenuifolia Roth peenelehine hiirehernes Petroselinum crispum aedpetersell Achillea millefolium harilik raudrohi Physalis alkekengi harilik füüsalis Stipa capillata juus-stepirohi Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Lathyrus pisum sativum söögihernes Phaseolus coceineus õisuba
jpeg) 8 f f 2011 Kosmos (Cosmos) -harilik kosmos (C .bipinnatus sün. Cosmea tenuifolia) Kosmos eelistab kasvamiseks ja heaks õitsemiseks toiteaineterikast mulda ja päikeselist paika. Kui aegajalt näpistada ära õitsemise lõpetanud õisikud, õitseb taim rikkalikumalt. Paigutatakse enamasti iluaia tagumisse osasse, kuna võib kasvada üle 90 cm, kuid võib kasutada ka eripeenral lõikelillena, potilillena. Kompositsioonis enamasti kontrasttaimena. Joonis 13. Harilik kosmos (http://guipurdoll.files.wordpress.com/2010/10/cosmos-
• Lehed Igihaljad, läikivrohelised • Muld Parasniiske muld • Kasvukoht Poolvari kuni vari • Märkused Suurte kasutusvõimalu stega vastupidav ja pikaealine pinnakattetaim LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - SUUREÕIELINE HÄRJASILM • 70 cm kõrgune ja 40-60 cm laiune puhmik. Valged täidisõied, kollane südamik. Õitseb juuni-juuli. Pinnase suhtes vähenõudlik, hea drenaaž on oluline. Täispäike kuni poolvari. AHTALEHINE POJENG - PAEONIA TENUIFOLIA • lehed on mitmeti sulgjagused lineaalniitjad, väga kitsad, tumerohelised. Õitseb mais särav- kuni tumepunaste 7-9 cm läbimõõduga lihtõitega. • Vajalik on hea drenaaþiga, kerged, rikkad, neutraalsed, või nõrgalt leeliselised, mõõdukalt niisked, või kuivad mullad. Eelistatumad on mustmullad kõrge kaltsiumkarbonaadi sisaldusega. Erinevalt teistest liikidest omab pikemat suvist puhkeperioodi. VALGEÕIELINE POJENG - PAEONIA LACTIFLORA
linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta l. viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Sorte:'Goldenlocks'; 'Laciniata'; 'Moerheimii' ; 'Ornata'; 'Plumosa'; 'Plumosa Aurea'; 'Sutherland Golden'; 'Tenuifolia'; Perekond Lumimari (Symphoricarpos Duhamel) Perekonnanimetus tuleneb sellest, et lumimarjade viljad kasvavad tihti kobarates koos ja kreeka keeles symphoros = ühinenud ja karpos = vili. Perekonnas suvehaljad madalamad vastakute lihtlehtedega põõsad. Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad,
annaabi.ee 
