mille kohta meteoroloogil oli hommikul kõik viimseni selge? Nii tema ise kui ta kuulajad mõistsid, mida ta oma jutuga silmas pidas, milleks seda siis veel põhjalikult lahata? Mis ajaküsimused Augustinust siis veel vaevasid, kui ta oli ometi kõigist neist kronoloogilistest ja kronomeetrilistest asjadest igapäevases maailmas mis vaja ennelõunal juba rääkinud ja aru saanud? Võtkem uus näide. Me kõik peame igapäevases elus pidevalt tegelema eksistentsi ja mitte-eksis- tentsi konkreetsete küsimustega. Kui kaua aega tagasi mammutid eksisteerisid ja mis ajast peale on nad välja surnud ehk ei eksisteeri enam? Kas eksisteerib algarv 23 ja 29 vahel? Kas see saar on asustatud ehk kas eksisteerib sellel mõni inimolend? Isegi kui me räägime, et inimesed ehitavad sildu või maju, siis me räägime sellest, et nad annavad majale või sillale eksistentsi, lõhkudes aga võtavad neilt eksistentsi
vabastada prokuröre justiitsministri korralduste täitmisest. Seega ei tohi judikatiivvõim vajaliku demokraatliku legitimatsiooni puudumise tõttu omada kriminaalme- netluslikku initsiatiivikompetentsi, kuna seda on pädevad teostama vaid eksekutiivvõimuga seotud ameti- kandjad. Seetõttu tuleb prokuratuur vastavalt põhiseaduslikule funktsioonaal-organisatoorsele korraldusele siduda eksekutiivvõimu struktuuriga ja prokuratuuri ametikandjate, nagu ka ülejäänud initsiatiivikompe- tentsi omavate täitevvõimu ametnike suhtes peab kehtima spetsiifiline kontrollist, vastutusest ja võimalikust karistusest eksekutiivvõimule omane legitimatsiooniühendus. Prokuröri pädevusest vastu võtta initsiatiiviotsuseid, mis on otsustavaks kriteeriumiks tema eksekutiiv- võimu hulka kuulumisel, tuleneb prokuröride ja kohtunike olemuslik erinevus kriminaalmenetluses: esimene on aktiivne, teine passiivne. Kohus saab vaid seal otsustada, kus prokurör selle talle võimalikuks teeb
2. Prokuratuuri peamised organisatsioonilised mudelid Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob teatavasti kolm demokraatliku legitimatsiooni struktuuri (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) ning ükski riigivõimu akt ei tohi jääda väljapoole ühte neist.*11 Kõik kolm võimuharu erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, moodustamisviisi, otsustamissituatsioonide ja -menetluse ning ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatava organi kompe- tentsi määramise juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*12, s.t iga funktsioonikandja tohib täita ainult neid ülesandeid, mille täitmine tal struktuurselt on võimalik. Sealhulgas eeldab demokraatlik põhiseadussüsteem eksekutiivvõimu hierarhilist organisat- siooni.*13 Teaduslikud vaidlused prokuratuuri põhiseadusliku asendi üle ei taha aga lõppeda.*14 Osa autoreid
annaabi.ee 
