Mida enam jumalatelt oodati, seda väärtuslikum oli ohevrdamise ohver. tähtsad olid pallimängud. taevavaatluste abil koostati kalender. hea matemaatika.52-aastane trükkel. 11.saj sündisid uued maiade keskused Yucatani poolsaarel. 17. saj vallutasid hispaania maadeavastajad maad. Mehhiko kiltmaale tungisid põhjast asteegid. Eesotsas piiramatu võimuga kuningas, mille tiitel kandus edasi perekonnas.tähtis roll oli sõjameestel ja kaupmeestel. pealinn Tenochitlan oli korrapäraselt planeeritud (200 000 elanikku), linnas oli üle 40 püramiidtempli. Rituaalidele ohverdati u 20 000 elanikku aastas. Inkad : Elavad Andides.Põlluharimise teeb võimalikuks mägedest voolavad jõed (kartul ja mais) Suuremad linnad tekkisid II aastatuhandel. metallitöötlust ei tuntud, olid algelised niisutusmaterjalid. kuduti kangast ja valmistati savinõusid. platvormikujulised pühamud, loomakujutistega. I aastatuhande algus pkr, toimus suur areng .
kaubalinnade tähtsus. Tekkisid kaubandus- ja fondibörs.. leidis aset hindade revolutsioon. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Nt zoloogia , botaanika ja geograafia. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika
Kesk Ameerikasse ja Lõuna Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid aastatel 300 900 pKr kõrgkultuuri. Neil oli olemas oma kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkisid linnad. Inimese ohverdati aeg-ajalt templites. Kultuur hävis 9.sajandil, hiljem asteegid taastasid selle osaliselt. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale oma asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochitlan (praegune Mexico). Nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4.sajandil pKr. Asteekide ja inkade riik hävis 16
annaabi.ee 
