Peeter Tenjese inauguratsiooniloeng: ,, Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ Peeter Tenjes on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika ja keemia teaduskonna ning omandanud austronoomiadoktori kraadi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud galaktikate austronoomia struktuuridega. Tundengeid õpetades tundis huvi, kas tudengid said aru millest ta rääkis. Peeter Tenjes väidab, et austronoomid on väga õnnelikud inimesed. Austronoomiat võib nimetada täppisteaduseks. Galaktikad: Üheks galaktika näiteks oleks linnutee. Galaktikate heledused kõiguvad äärmiselt tugevalt. Galaktikate kujud ja liikumised varieeruvad. Lisaks varieerub veel tähtede koostis. Erinevates galaktikates on erineva vanusega tähti. Galaktikate ketas ajaga suureneb. See sõltub kosmoloogilistest parameetritest ja tumeda aine omadustest. Galaktikad pidid tekkima, et
Strukturaallingvistikas eristati keelt ja kõnet. Keel on abstraktne süsteem, kõne selle teostus loendamatutes suhtlusaktides. Strukturalistide arvates on keeleteooria ülesanne anda vahendid, filtreerimaks kõnevoolust need andmed, mis keele süsteemi tuvastamiseks on olulised. (Õim 2000: 12-13) 3.2 Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika oli suund, mis vormis 1950.60. aastate kogu teoreetilise keeleteaduse põhisuuna. (Tenjes 2010: 48) Grammatika teooria nägi välja ette, et tuli kirjeldada inimese keelevõimet, mis võimaldab tal omandada suvaline keel ja mõista ning moodustada selle keele kõiki lauseid. (Õim, Tragel 2007: 99-100) Töötati välja formaalne süsteem keeleuurimisel rakendamiseks, mille abil on loodud formaalkeeli, näiteks programmeerimiskeeled. (Õim 2000: 14) 3.3 Kognitiivne lingvistika Kognitiivne lingvistika sündis 1970. aastatel USA ülikoolides ning tõusis 30 aastaga juhtivaks
2 loengud kuulamata. Otsene kontakt professor Kipperiga algas siis, kui tulin 1952. aasta sügisel observatooriumisse tööle." (18.218) Tänapäeval on Tõravere Observatooriumis tööl väga palju teadlasi, sealhulgas vanemteadurid Tõnu Kipper, Tiit Nugis, Indrek Kolka, Kalju Annuk, Arved-Ervin Sapar, Tõnu Viik, Jaan Pelt, Jaan Einasto, Mirt Gramann, Erik Tago, Maret Einasto, Urmas Haud, Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk,
zestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia) Zestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka zestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas zest suuremat tähendust kui notari allkiri. Põhjuseks madal kirjaoskus. Zestid kui sotsiaalse kuuluvuse väljendid. Igal seisusel vaimulikul, ülikul, talurahval olid omad zestid, mida nad kasutasid ja mis omakorda määras ka nende kuuluvust. Loe pikemalt Akadeemia nr 1, 2002, Silvi Tenjes "Zestid keskajal" 5.1.8. Rituaalid · Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid. · Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi Etnotsentrism vs kultuuriline relativism · Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne
annaabi.ee 
