valus, seda kohe kindlasti vastupanuga sooritades ning isegi isomeetrilise kontraktsiooni ajal. Sageli tekib valu õlaliigese 60-120º abduktsiooni ajal, sest siis pigistub supraspinatuse kõõlus superioorselt ehk ülemiselt akromioni (õlanuki) ja inferioorselt ehk alumiselt õlavarre suure köbrukese vahele. Õlaliigese välisrotatsioon on valus. Sageli on supraspinatuse piirkonnas märgata atroofiat. Rotator cuff on seotud õlaliigese humeroskapulaarse rütmiga ning supraspinatuse tendiniit põhjustab muutusi humeroskapulaarses rütmis. Supraspinatustendiniidi ravi 1. puhkus- et paranemisprotsess saaks alata, tuleb vältida liigutusi, mis suurendavad probleemi (õlaliigese abduktsioon ja välisrotatsioon) 2. kortikosteroidsüst 3. külm ja süva friktsioon ultraheliga- Brosseau kolleegidega (2002) jõudis järeldusele, et hea ultraheli raviefekt saavutatakse selle kõrgemate võimuste juures. 4
Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud (tendiniit ja bursiit) ning rebestused. Kui jätkad treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine suhteliselt aeglaselt. Kui joosta liiga palju ja liiga tempokalt või vahetada järsult treeningkeskkonna maastikku, tekivad säärelihastes pinged, mis mõne aja möödudes muudavad Achilleuse kõõluse normaalse toimimise
külgsideme valu on liigutustel, mis suruvad säärt reie suhtes väljapoole ja põlvekedra sidemel hüpetel, maandumisel hüppest ja äkilistel pidurdustel. 3.Hüppeliigese piirkonnas – võib kaasneda turse, kontrollida pöia biomehhaanilist olukorda. Ligamendi ravi algab põhjuse väljaselgitamisest. Põhjused: Lõpuni ravimata äge trauma; trauma tagajärjel muutunud biomehhaanika; krooniline ülekoormus. Ravi: põletikuvastased vahendid, lokaalsed süstid, kaitsvad ortoosid, teipimine. Tendiniit ja tenovaginiit, sagedasemad piirkonnad. Esinevad sagedamini luudele kinnituskohtade lähedal. Põhjus: ühekordne trauma või ülekoormus lihasele. Valu lihase pingutusel. Piirkonnad: - õla kakspea lihase pea kinnitusel ronganokkjätkele ja pika pea kõõlusel deltalihase all, deltalihase kinnitusel õlavarrele; - labakäe piirkond painutajakõõlustel; reie piirkond, reielihase kinnitusel vaagnaluude erinevatele kohtadele. Sagedamini nelipealihasel, reie tagumise grupi lihastel
polüartriit; ägedad vesinikkarbonaadiga riniidi; raske südame-, lihas-skeleti haigused maksa- või nagu peri artriit, neerupuudulikkus; tendiniit, tenosünoviit, rasedus ja imetamine. bursiit; valulikud Intravenoosse traumajärgsed tursed manustamise korral