astmelt, kompositsiooni printsiibilt, jutustamise viisilt, autori seisukoha edastamise viisilt jne. 90% eepikast on romaanid. Aga oma olemusest on ta üks eepika zanr. Romaanide mitmekesisuses domineerivad tendentsid. Romaani mõõdupuuks on eelkõige elu kujutamise iseloom, mitte sündmuste lõpetatus või lahkamine. 16 september: Romaanizanri sünteetilusus Romaanis on ühendunud eepilised, dramaatilised ja lüürilised tendetsid. Põhiolemuselt jääb romaan eepiliseks, aga elu täiuse esile toomiseks kasutatakse dramaatilist ja inimeses siseellu süvenemiseks lüürilist kujutamis viisi. Sünteetilisust on näha romaani ehituse välja kujunemises. Varajane romaan olid minavormilised koroonikat meenutavad. Valgutusajal olid romaanid peamiselt dialoogilised. Realisimiga jõudis romaan jutustamiseni. Tänapäeva romaanid on suhtelised objektiivsed ja autori suhtumine avaldub tonaalsuses
küsimus on, milliseid ohvreid see nõuab? et selles maailmas ellu jääda, pead sa suretama oma ihad õnne järele. odysseus on valgustatud inimene, kes kasutab oma mõistuse jõudu, aga ellujäämiseks peab ta olema aheldatud. siit lähtub ka a&h kriitika selle vastu, mida marx pidas oluliseks ja kaalukaks. a&h on umbusklikud progressi idee suhtes, mis peaks mõistuse jõuga kaasnema. progress tähendab, et inimene peab ohverdama oma vabaduse. ja sellega on seoses uued tendetsid totalitarismi esiletulek, fashismi esiletulek (mis oli ratsionaalne, hooliamata mõnedest irratsionaalsetest komponentidest temas) ja teiseks, kultuuritööstuse esiletulek ratsionalismi tulekuga on inimesed kaotanud oma vabaduse, oma sisemised vabad ihad ja tungid. valgustus tõi kaasa selle, et maailm on nüüd rajatud praktilistele kaalutlustele ja unistuslik, utoopiline mõõde on läinud kaduma. selle käsitluse taga on teistsugune vaade marksismile. vene revolutsioon oli
67) raamatukogu hoonetes ja Vuoksenniska kirikus (195658). Nende hoonete krohvitud seinte valgus, mida rõhutab katuste vaikne tumedus, aga samuti kontrastsete vormide kombineerimine, erinesid järsult "punase perioodi" ehituste soojusest ja küllastunud värvi plastilisusest. Valgusega kaunilt vormitud interjöörid mõjuvad seejuures visuaalse akustikana - nad otsekui kiirgaksid välja ja võtaksid vastu nähtamatuid helilaineid. Aalto loomingu individuaalsed tendetsid ilmnesid samuti tema väljaspool Soomet projekteeritud ehitustes. Nimetagem siinjuures kultuurikeskust ja kirikut Wolfsurgis (195968) SVLs, raamatukogu Mount Angel benediktlaste kolledzhis USAs (196570), Louis Carre villat Prantsusmaal (195658), Põhja-Jüütimaa kunstimuuseumi Aalborgis, Taanis (195872), Riola kirikut Itaalias 197578) jne. Palju traditsioonitruumaks jäi Aalto linnakeskkonnas, millest annavad tunnistust näiteks Rautatalo büroohoone (195355) või firma Enso
annaabi.ee 
